Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
60 000 Tallinna numbrit muutub
Aastal 2000 tuleb suuri telefoninumbrimuudatusi Eesti Telefoni klientidel Tallinnas ja Harjumaal. Seoses pealinna sajaprotsendilise digitaliseerimisega asenduvad kõik senised kuuekohalised numbrid seitsmekohalistega. Tallinnas puudutavad numbrivahetused ca 60 000 abonenti.
Numbrid muudetakse seitsmekohaliseks suuremate seeriate kaupa ja juba enne digitaaljaamadesse lülitamist. See on oluline erinevus varasemast praktikast, kus numbrid muutusid ükshaaval vastavalt tegelikule ümberühendamisele. Eesti Telefon teavitab numbrimuutusest kõiki kliente, kes saavad uue numbri. Vana numbri valimisel teatab automaatvastaja sissehelistajale uue numbri.
Alates hetkest, mil konkreetne number digitaaljaama lülitatakse (sellest teatatakse igale abonendile eraldi), saavad võimalikuks ka DigiPlussi ja DigiPosti teenused ning toonvalimine.
Palju on küsitud, miks esineb Paidest ja Võrust ning Tallinna ja Tartu teatud piirkondadest helistamisel helistaja numbri näidus üleliigne number 2, mis muudab numbri näiteks GSM-telefonilt tagasivalimiskõlbmatuks.
Põhjus tuleneb sellest, et erinevate firmade toodetud digitaaljaamad saavad erinevalt aru Eestis osaliselt siiani püsinud NSVLiaegsest numeratsioonisüsteemist. See number 2, mis 8 järel valiti, oli nn tsoonisisese side kood.
Iseseisva Eesti tingimustes pole sellel numbril mingisugust mõistlikku sisu, see on raskestimõistetav nii inimestele kui ka digitaaljaamade tarkvarale. Probleem kaob, kui senine kaugvalimiskood 8 2 asendub 0-ga.
Autor: Mart Orav