Baltimaade majandus tõusuteel

Aastail 1993--1998 on Soome Panga andmeil Eestis, Lätis ja Leedus tootlikkus tööstuses kasvanud vastavalt 29, 54 ja 24%. Investorite ring laieneb ja lisanduvad pikaajalised investeeringud.

Pärast selle aasta majanduslangust on kogu piirkonnas tuleval aastal oodata kasvu ja tööstustoodangu suurenemist. Kõik kolm valuutat -- kroon, latt ja litt püsivad stabiilsed ning inflatsioon tõuseb vähe, püsides 4--5% tasemel.

Baltimaade laenukoormus on 19--20% SKTst, suurim on see Eestis (32%), järgnevad Läti (20%) ja Leedu (12%).

Leedu on tõrjunud kõik välisanalüütikute spekulatsioonid liti devalveerimise kohta. Ametliku avalduse kohaselt ei loobu Leedu valuutakomitee süsteemist enne 2001. a teist poolt. Mingit vajadust devalveerimiseks ei ole, sest keskpanga reserv katab baasraha hulga 130--140protsendiliselt.

Venemaa kriisi mõjul on tänavu vähenenud tööstustoodang ja jaemüük, mis kaheksa kuuga kahanes 12,2%. Kõrged intressimäärad on hakanud langema, mis ergutab kodumaist tarbimist. Tootmises käib moderniseerimine ja tootlikkuse suurendamine.

SKT, mis esimesel poolaastal kahanes 4,8%, alustab 2000. a ilmselt kasvamist. Selle aasta tarbijahinnaindeksi kasv jääb 1% tasemele. Jooksevkonto puudujääk püsib tänavu 10% SKTst ja ilmselt kahaneb tuleval aastal tänu ekspordi suurenemisele Euroopa Liitu ja Venemaale. Panganduses on oodata kahe suure riigipanga erastamist ja kahe suure erapanga ühinemist.

Iikka Korhonen (Soome Panga siirdemajanduse uurimiskeskus):

Mis puutub liti võimalikku devalveerimisse, siis võin tõdeda, et 20 aasta jooksul pole ükski riik raskustesse sattudes loobunud valuutakomitee süsteemist. Litiintressid on liiga kõrged ja inflatsioon samas nullilähedane. Palgad on Baltimaades jätkuvalt tõusnud, kuid sellega on kaasnenud tootmise efektiivsuse kasv.

Vt. ka tabelit:Balti pangandusturg

Autor: Ando Muldre