Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Baltimaade majandus tõusuteel
Aastail 1993--1998 on Soome Panga andmeil Eestis, Lätis ja Leedus tootlikkus tööstuses kasvanud vastavalt 29, 54 ja 24%. Investorite ring laieneb ja lisanduvad pikaajalised investeeringud.
Pärast selle aasta majanduslangust on kogu piirkonnas tuleval aastal oodata kasvu ja tööstustoodangu suurenemist. Kõik kolm valuutat -- kroon, latt ja litt püsivad stabiilsed ning inflatsioon tõuseb vähe, püsides 4--5% tasemel.
Baltimaade laenukoormus on 19--20% SKTst, suurim on see Eestis (32%), järgnevad Läti (20%) ja Leedu (12%).
Eesti majanduse üldine arengusuund on positiivne. Liberaalsel valitsuskoalitsioonil on korralik rahvusvaheline usaldusväärsus. Valitsuse kavandatud ettevõtte nulltulumaksu kehtestamine suurendab kindlasti otseseid välisinvesteeringuid.
Euroopa Liitu pääsemise lootused aastail 2004--2005. Jätkub tugev sisetarbimine, tarbijahinnaindeksi tõus peaks tänavu tulema 3,5--4% ja järgmisel kahel aastal vastavalt 4--5% ja 5%.
Kolmandas kvartalis kasvas sisemajanduse kogutoodang (SKT) loodetust vähem ehk 0,2%, IV kvartalis suureneb tõenäoliselt 1,5--2% ja aastal 2000 vähemalt 4%. Jooksevkonto puudujääk, mis 1997. a küündis 12 protsendini, peaks tänavu alanema 5 protsendile ja püsima sel tasemel ka tuleval aastal. Tuleva aasta eksport peaks kasvama 10%.
Läti on majandusseisakust üle saanud. Koalitsioonivalitsus on püsinud stabiilne. Välisinvesteeringute seisukohalt suurendab Läti atraktiivsust tema edutamine Euroopa Liidu laienemisläbirääkimistele.
Venemaa majanduskriisi tagajärgede mõjul on Läti alustanud vajalikke struktuurireforme. Kuna Venemaa kogu naftaekspordist käib 10--20% läbi Läti, siis mõjutavad Lätit nii üldised suhted Venemaaga kui ka nafta hind.
Läti SKT, mis esimesel poolaastal vähenes 2%, peaks aastal 2000 kasvama. Jooksevkonto puudujääk on tänavu ligi 8--9% SKTst ja võib tuleval aastal väheneda, kui ekspordi kasv edestab importi kasvu. Ekspordist läheb juba 64% Euroopa Liitu, tänavu kaheksa kuuga kasvas see 5,8%.
Pangandusturul jätkub tuleval aastal pankade ühinemine. Tekivad tugeva kapitalibaasiga suured universaalpangad ja väikesed ni?ipangad.
Leedu esmane eesmärk on pärast mitut valitsusvahetust poliitilise ja majandusliku stabiilsuse saavutamine. Peaminister Andrius Kubilus on lubanud otsustavalt jätkata struktuurireforme ja suutnud oluliselt kärpida eelarvet ja selle puudjääki.
Leedu on tõrjunud kõik välisanalüütikute spekulatsioonid liti devalveerimise kohta. Ametliku avalduse kohaselt ei loobu Leedu valuutakomitee süsteemist enne 2001. a teist poolt. Mingit vajadust devalveerimiseks ei ole, sest keskpanga reserv katab baasraha hulga 130--140protsendiliselt.
Venemaa kriisi mõjul on tänavu vähenenud tööstustoodang ja jaemüük, mis kaheksa kuuga kahanes 12,2%. Kõrged intressimäärad on hakanud langema, mis ergutab kodumaist tarbimist. Tootmises käib moderniseerimine ja tootlikkuse suurendamine.
SKT, mis esimesel poolaastal kahanes 4,8%, alustab 2000. a ilmselt kasvamist. Selle aasta tarbijahinnaindeksi kasv jääb 1% tasemele. Jooksevkonto puudujääk püsib tänavu 10% SKTst ja ilmselt kahaneb tuleval aastal tänu ekspordi suurenemisele Euroopa Liitu ja Venemaale. Panganduses on oodata kahe suure riigipanga erastamist ja kahe suure erapanga ühinemist.
Iikka Korhonen (Soome Panga siirdemajanduse uurimiskeskus):
Mis puutub liti võimalikku devalveerimisse, siis võin tõdeda, et 20 aasta jooksul pole ükski riik raskustesse sattudes loobunud valuutakomitee süsteemist. Litiintressid on liiga kõrged ja inflatsioon samas nullilähedane. Palgad on Baltimaades jätkuvalt tõusnud, kuid sellega on kaasnenud tootmise efektiivsuse kasv.
Autor: Ando Muldre