Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Baltimaade majandus tõusuteel

    Aastail 1993--1998 on Soome Panga andmeil Eestis, Lätis ja Leedus tootlikkus tööstuses kasvanud vastavalt 29, 54 ja 24%. Investorite ring laieneb ja lisanduvad pikaajalised investeeringud.
    Pärast selle aasta majanduslangust on kogu piirkonnas tuleval aastal oodata kasvu ja tööstustoodangu suurenemist. Kõik kolm valuutat -- kroon, latt ja litt püsivad stabiilsed ning inflatsioon tõuseb vähe, püsides 4--5% tasemel.
    Baltimaade laenukoormus on 19--20% SKTst, suurim on see Eestis (32%), järgnevad Läti (20%) ja Leedu (12%).
    Eesti majanduse üldine arengusuund on positiivne. Liberaalsel valitsuskoalitsioonil on korralik rahvusvaheline usaldusväärsus. Valitsuse kavandatud ettevõtte nulltulumaksu kehtestamine suurendab kindlasti otseseid välisinvesteeringuid.
    Euroopa Liitu pääsemise lootused aastail 2004--2005. Jätkub tugev sisetarbimine, tarbijahinnaindeksi tõus peaks tänavu tulema 3,5--4% ja järgmisel kahel aastal vastavalt 4--5% ja 5%.
    Kolmandas kvartalis kasvas sisemajanduse kogutoodang (SKT) loodetust vähem ehk 0,2%, IV kvartalis suureneb tõenäoliselt 1,5--2% ja aastal 2000 vähemalt 4%. Jooksevkonto puudujääk, mis 1997. a küündis 12 protsendini, peaks tänavu alanema 5 protsendile ja püsima sel tasemel ka tuleval aastal. Tuleva aasta eksport peaks kasvama 10%.
    Läti on majandusseisakust üle saanud. Koalitsioonivalitsus on püsinud stabiilne. Välisinvesteeringute seisukohalt suurendab Läti atraktiivsust tema edutamine Euroopa Liidu laienemisläbirääkimistele.
    Venemaa majanduskriisi tagajärgede mõjul on Läti alustanud vajalikke struktuurireforme. Kuna Venemaa kogu naftaekspordist käib 10--20% läbi Läti, siis mõjutavad Lätit nii üldised suhted Venemaaga kui ka nafta hind.
    Läti SKT, mis esimesel poolaastal vähenes 2%, peaks aastal 2000 kasvama. Jooksevkonto puudujääk on tänavu ligi 8--9% SKTst ja võib tuleval aastal väheneda, kui ekspordi kasv edestab importi kasvu. Ekspordist läheb juba 64% Euroopa Liitu, tänavu kaheksa kuuga kasvas see 5,8%.
    Pangandusturul jätkub tuleval aastal pankade ühinemine. Tekivad tugeva kapitalibaasiga suured universaalpangad ja väikesed ni?ipangad.
    Leedu esmane eesmärk on pärast mitut valitsusvahetust poliitilise ja majandusliku stabiilsuse saavutamine. Peaminister Andrius Kubilus on lubanud otsustavalt jätkata struktuurireforme ja suutnud oluliselt kärpida eelarvet ja selle puudjääki.
    Leedu on tõrjunud kõik välisanalüütikute spekulatsioonid liti devalveerimise kohta. Ametliku avalduse kohaselt ei loobu Leedu valuutakomitee süsteemist enne 2001. a teist poolt. Mingit vajadust devalveerimiseks ei ole, sest keskpanga reserv katab baasraha hulga 130--140protsendiliselt.
    Venemaa kriisi mõjul on tänavu vähenenud tööstustoodang ja jaemüük, mis kaheksa kuuga kahanes 12,2%. Kõrged intressimäärad on hakanud langema, mis ergutab kodumaist tarbimist. Tootmises käib moderniseerimine ja tootlikkuse suurendamine.
    SKT, mis esimesel poolaastal kahanes 4,8%, alustab 2000. a ilmselt kasvamist. Selle aasta tarbijahinnaindeksi kasv jääb 1% tasemele. Jooksevkonto puudujääk püsib tänavu 10% SKTst ja ilmselt kahaneb tuleval aastal tänu ekspordi suurenemisele Euroopa Liitu ja Venemaale. Panganduses on oodata kahe suure riigipanga erastamist ja kahe suure erapanga ühinemist.
    Iikka Korhonen (Soome Panga siirdemajanduse uurimiskeskus):
    Mis puutub liti võimalikku devalveerimisse, siis võin tõdeda, et 20 aasta jooksul pole ükski riik raskustesse sattudes loobunud valuutakomitee süsteemist. Litiintressid on liiga kõrged ja inflatsioon samas nullilähedane. Palgad on Baltimaades jätkuvalt tõusnud, kuid sellega on kaasnenud tootmise efektiivsuse kasv.
    Vt. ka tabelit:Balti pangandusturg
    Autor: Ando Muldre
  • Hetkel kuum
Aleksei Šiškin: Gruusia Eesti-armastus tuleb ajaloost
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
"Miks suhtutakse Gruusias eestlastesse nii soojalt?" See küsimus tekib sageli selle Lõuna-Kaukaasia riigi külaliste seas. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin selgitab nähtuse põhjuseid ja kutsub üles "eesti boonust" aktiivsemalt kasutama.
Euroala alusinflatsioon kiirenes rekordini
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Euroala alusinflatsioon kiirenes märtsis rekordilise 5,7 protsendini, mis jätab Euroopa Keskpangale ahtamaks võimaluse leevendada rahapoliitikat, kirjutab Bloomberg.
Jätkusuutlikult turgu ületades – ulme või reaalsus?
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Nädala lood: karastunud juht lõpetas firma päästmisega, noor ettevõtja sattus külma kätte
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Lõppenud nädala loetumate majandusuudiste seast leidub huvitavaid karjääripöördeid, suuri koondamisi, erakordseid kohtuasju ning investeerimissoovitusi Äripäeva investorite küsitlusest.
Nädala raadiohitid: ambitsioonikas investor, idufirmade mured ja võluvits läbipõlemise vastu
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Selle nädala enim kuulatud Äripäeva raadiosaated rääkisid noore investori teekonnast miljonäriks, Ukraina võimalustest suurpealetungiks, aga ka tööstressi ja läbipõlemise vältimisest.
Millal tasub riigi vastu kohtusse minna, Lux Expressi kaasuse näitel
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Hiljuti langetas Euroopa Kohus otsuse, et Eesti riik peab neljale riigi vastu kohtusse läinud bussivedajale kompenseerima kokku pea kahe miljoni euro väärtuses teatud sotsiaalsete gruppide tasuta sõidud.
Arhitektist linnaametnik siksakitab huvide konfliktide vahel
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhi asetäitja Oliver Alver teeb isikliku ettevõtte alt kinnisvaraarendajatele projekte, mis saadetakse siis linnaplaneerimise ametisse menetlusse. Kuigi selline kahel toolil istumine pole seadusega keelatud, tekitab see võimaliku huvide konflikti olukorra.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.