Head uut aastat soovige vana NMT-telefoniga

Kuna suur osa Eesti elanikest tahab just aastavahetuse ajal oma sõpradele ja sugulastele head uut aastat soovida, siis on nii tava- kui ka mobiiltelefoniliinid sel ajal ülekoormatud. Vahetult pärast uue aasta saabumist ei ole üldse mõistlik telefonitoru väljahelistamiseks hargilt tõsta, sest aja- ning närvikulu ühenduse saamisel on tõenäoliselt suur.

Eesti Telefonil on suurem ülekoormus digijaamadel. Võrgust väljahelistamiseks ei ole muud soovitust, kui jätta kõnede võtmine hilisemaks ajaks, kas varasteks hommikutundideks või järgmiseks päevaks. Võib ka enne aastavahetust sõpru telefoni teel õnnitleda.

Kui Eesti Telefoni numbrile helistamisel kuulete kinnist tooni, siis on liin hetkel hõivatud. Kui aga tooni ei tulegi, siis on jaama ressurss otsas. Oodake natuke toru hargile panemata. Kui ikka tooni ei tule, peate mõne aja pärast uuesti üritama.

Eesti Mobiiltelefoni võrgus on samuti viimastel aastatel tekkinud aastavahetuse hetkel suur ülekoormus. Ega siingi muud retsepti ei ole, kui võtta kõned mõned tunnid enne või pärast aastavahetuse hetke.

Siiski on kasulik muretseda endale kindluse mõttes ka eri operaatorite kõnekaarte. Nii võib EMT klient proovida ühendust saada väiksema kasutajate hulgaga Q GSMi võrgu kaudu ja vastupidi, Q klient saab proovida helistada EMT Simpeliga.

Igal juhul aitab hädast välja NMT-telefoni kasutamine. Selle analoogtelefoni kasutajaid on Eestis suhteliselt vähe järele jäänud ja seetõttu on rohkem vabu kõnekanaleid. Aastavahetuse hetkeks tasub sahtlinurgast oma vana NMT-pill üles otsida ja juhe laadimiseks seina lükata.

Nii nagu on raske mobiiltelefoniga helistamine, ei suuda ka sõnumikeskused kõiki heade soovidega lühisõnumeid õigeaegselt teele panna. Eriti kui arvestada, et tänavu saavad kõigi kolme Eesti mobiilioperaatori kliendid omavahel SMSe vahetada. Tõenäoliselt toob see suurima koormuse kasvu kaasa just EMT sõnumikeskusele. Varasematel aastatel on juhtunud, et vahetult pärast aastavahetust teele pandud SMS jõuab adressaadini alles 1. jaanuari päeval.

Siin aitab sõnumi varasem teelepanemine. Nimelt on võimalik oma lühisõnum varem telefonis valmis kirjutada. Selleks tuleb sisestada SMSi algusesse teatud koodiga number, mitme tunni pärast peaks sõnumikeskus teate teele panema.

Ajaline vahemaa võib olla ühest 167 tunnini. Seejuures arvestab lühisõnumikeskus telefonis määratud sõnumi kehtivusaega, mis võib olla ühest tunnist ühe nädalani. Soovitav on kasutada pikemat kehtivusaega, näiteks maksimaalset pikkust üks nädal.

Viivitusega lühisõnumi saamisel näeb vastuvõtja sõnumi mobiililt saatmise, mitte kättetoimetamise aega.

Kui aastavahetusel on vaja mobiililt võtta kiiresti hädaabikõne numbrile 112 või 110, siis saate seda teha ka võõra või lukustatud telefoniga. Hädaabikõnedeks tuleb lukk automaatselt maha.

Ka ei pea nende numbrite valimiseks sisestama telefoni eelnevalt PIN-koodi. Nõnda saab tasuta hädaabikõne sooritada ka telefoniga, mille PIN-koodi te ei tea.

Kui võrk on ülekoormatud, siis eemaldage mobiiltelefonist SIM-kaart. Nii muutub mobiil operaatoritundetuks ja hädaabikõnet saab võtta ka teiste operaatorite võrkude kaudu, kus vaba kanal leitakse.

Ühendust võib saada ka Eesti Telefoni operaatori abil. Tavatelefonilt või taksofonist tuleb helistada Eesti Telefoni sõnumikeskuse numbrile 8 902 03 04 ja operaatorid edastavad ööpäevaringselt sõnumi etteantud faksi-, piipari- või mobiilinumbrile. Piiparisõnumeid saab saata ainult Eesti Kaugotsingu piiparitele Eestis. SMS-sõnumeid võib edastada üksnes Eesti Mobiiltelefoni GSM-numbritele ja fakse Eesti Telefoni võrku ühendatud faksiaparaatidele.

Sellise teenuse kasutamine maksab telefonikõne minutitasu, mis tavatelefonilt helistades on viis krooni minut ja taksofonist helistades 6,40 krooni minut. Minutitasu arvestus algab hetkest, mil sõnumikeskuse operaator vastab kutsungile, ja lõpeb, kui operaator on sõnumi teksti kinnitanud.

Kuid Eesti Telefoni operaatoritel ei ole ülekoormuse korral sugugi paremaid võimalusi teadete edastamiseks kui tavaklientidel.