Kohustuslikus korras väärtpaberiregistrisse

Ettevõtetele tähendab see aastas vähemalt 10 000kroonist lisakulu, mis on Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi (EVKD) hinnakirja järgi emitendi aastane hooldustasu. Sellele lisanduvad tehingu- jm teenustasud.

Justiitsminister Märt Raski põhjendus registreerimise nõudele oli aktsiate omandiõiguse üle peetavate kohtuvaidluste ja sellega seonduvate pettuste arvu vähendamine.

«Sellist asja siis enam ei oleks, et kohtus on kaks aktsiaraamatut ja vaieldakse selle üle, kumb on õige ja kumb võltsing,» ütles eile justiitsministeeriumi eraõiguse osakonna juhataja Harri Mikk.

Miku sõnul on 10 mln piir küllaltki suvaline, sest kaugemas perspektiivis on idee viia väärtpaberiregistrisse kõik aktsiaseltsi vormis tegutsevad ettevõtted, kuid praegu tuleb alustada suurematest.

«Selline asi on meil nõukogu otsustada. Kui see on kohustuslik, siis pole siin midagi arutada. Aga minuni ei ole see jõudnud, miks peaks seda kohustuslikult tegema. Praegu pole depositooriumis registreerimist lähema aasta jooksul küll plaanis,» ütles üle 50 mln kroonise aktsiakapitaliga Paikuse Saeveski juht Tõnu Järv.

Kuni 10 mln kroonise aktsiakapitaliga aktsiaseltse on Eestis 450 ja osaühinguid 22.

Riigikogu liige Kalev Kukk on teinud ettepaneku jätta üle 10 mln kroonise aktsiakapitaliga ettevõtete kohustuslik registreerimine keskdepositooriumis välja kui põhjendamatu, selle ainus põhjus on tagada registripidaja teenustasu.

«Tasud muutuvad kindlasti alanemise suunas, kui seadus hakkab depositooriumis registreerimist nõudma,» ütles EVKD tegevdirektor Jaanus Erlemann. Tema sõnul on depositooriumis registreerimine kasulik, sest osaluse müügil on mõlemal poolel kindlustunne, et ta saab oma raha või aktsiad kindlalt kätte. Depositooriumis registreeritaks ka aktsiate pantimine.

Viis aastat tagasi asutatud Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi omanikud on kommertspangad, keskpank ja rahandusministeeriumi kaudu riik. Kasumit mitte taotleva aktsiaseltsina tegutseb depositoorium Erlemanni sõnul väärtpaberituru infrastruktuuri arendamise huvides. 1998. a sai EVKD 778 000 krooni kahjumit, mis kaeti väärtpaberibuumi aegse kasumi arvel.