Järjekordne aasta Tallinna börsil on läbi saamas ja ka Äripäev on kohe-kohe jõulupuhkusele minemas. Õige aeg on teha kokkuvõtteid möödunud aasta kohta ja seada samme juba järgmiseks.
Nii nagu ettevõtluses ja Eesti majanduses tervikuna, kujunes ka möödunud börsiaasta äärmiselt vastuoluliseks. Ühest küljest masendust tekitav vindumine, pea olematu likviidsus ja mitme aktsia noteerimise lõpetamine börsil, teisalt aga Telekomi börsile tulek ja aastalõpueelne optimismipuhang.
Lõppkokkuvõttes peab aga tõdema, et vaadates ÄP indeksi 29,6%st edenemist aasta esimese börsipäevaga võrreldes ja börsil kaubeldavate aktsiate üle nelja miljardi krooni ulatuvat kogukäivet, polegi suurt midagi häda. Kui vaadata veel aastaga enim kallinenud aktsiate edetabelit ja silmata esimese kolme hulgas turu kahte liideraktsiat tõusudega 192% ja 88%, võiks rääkida lausa buumist.
Probleemseks võib ehk tõepoolest nimetada vaid väikest kauplemisaktiivsust. Võrreldes näiteks kuuma 1997. aastaga, mil käive ulatus koguni 21,8 mld kroonini, ja ka 1998. aastaga, kui aktsiate kogukäive oli 10,7 mld kr, on tagasiminek tõepoolest märgatav.
Kui liideraktsiate likviidsus peaks üha paranema, siis spetsialistide hinnangul jääb investorite huvi väikeste lisanimekirja aktsiate vastu endiselt kasinaks. Välisinvestorite jaoks on need väikesed ja kohalikud kiikavad osaliselt juba «nokiate» poole.
Aktsiahindadel nähakse sellest hoolimata korralikku tõusupotentsiaali. Loodetakse, et uue aasta alguses hakkab turg järjest rohkem tähelepanu pöörama ka fundamentaalsetele teguritele ja ses osas on börsiettevõtted hetkel päris tublid.