Venemaal pole kunagi olnud puudust headest ideedest, pigem on puudunud võimalused nende elluviimiseks.
Venemaa presidenditoolile tüüriva praeguse peaministri ja presidendi kohusetäitja Vladimir Putini sõnarohke nägemus Venemaa taassünnist pole samuti immuunne «ekspeaminister Viktor T?ernomõrdini esimese seaduse» vastu -- tahtsime parimat, kuid asjad läksid ikka nii nagu alati.
«Putini positsioon ei ole nii kindel, kui paistab,» väidab kahtlejate hulgas Venemaa endine riigipea Mihhail Gorbat?ov. «Tema tugevus on ainult teda ümbritsev saladuskate.»
Kuigipalju kergitab loori aastavahetuse eel internetis avaldatud Putini programmartikkel (www.privatelstvo.gov.ru), mis nendib ilustamata Venemaa ühiskonna ja majanduse masendavat seisu ning visandab kaosest välja saamise strateegia.
Venemaa peab minema oma teed, kirjutab Putin, arvestades nii turumajanduse põhitõdesid kui ka Venemaa unikaalset seisu. Putini pakutava kolmanda tee aluseks on praegu äärmiselt lõhestatud ühiskonna uus kokkulepe ning koondumine kindla eesmärgi taha, tugev korrastav keskvõim ning liberaalseid ideid ja riikliku sekkumist ühendav majanduspoliitika.
Traditsioonilist «lääne stiilis» liberalismi ei maksa Venemaalt oodata, toonitab Putin. Kolmas tee läheb radikaalse turumajanduse ja kõike reguleeriva plaanimajanduse vahelt.
Putin ei luba kiireid lahendusi, kuid on selge, et mingil juhul ei saa ta toetuma jääda üksi T?et?eenia sõjaga teenitud populaarsusele. Eelkõige tuleb uuel liidril tõestada end majanduse alal -- USA presidendivalimiste tõdemus «It's the economy, stupid» (majandus otsustab) kehtib ka oma unikaalsust toonitaval Venemaal.
Eeldused iseenesest on head -- olulisemad majandusnäitajad on positiivsed. 1999. aasta majanduskasvuks ennustatakse 1,5%, mis on parim tulemus pärast Nõukogude Liidu lagunemist, valuutareservid on kosunud, eksport kasvanud ning import hinnakonkurentsis koduturult kõrvale tõrjutud.
Vähemalt alanud aasta esimeses kvartalis võib arvestada ka kõrge nafta hinna ja rubla devalveerimise positiivse järelmõju püsimisega. Samuti on Putinil esimese valitsus- ja riigijuhina Venemaa reformide algusest koostöövalmis parlament vajalike seaduste vastuvõtmiseks.
Lääne ettevaatlik optimism Venemaa uue juhi suhtes lisab uute laenude tõenäosust, T?et?eeniast hoolimata.
Õnnestumisele saab aga loota vaid ühel juhul -- kui uus liider suudab piirata kõikjal vohavat korruptsiooni, mille pantvangiks ning Jeltsini valitsusaja lõpul ka keskmeks on pikka aega olnud presidendi enese institutsioon. Just korruptsioonis näeb Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank Venemaa põhiprobleemi -- raha, mis võiks minna majanduse arendamisse, voolab üksikute ülirikaste isiklikku heaolusse, süvendades ühiskondlikke vastuolusid ja õõnestades riiki.
Hetkel kuum
Kõik kopterites olnud inimesed hukkusid
Kuivõrd iseseisev on Putin -- palju, kui isegi mitte kõik sõltub sellest. Ei ole saladus, et tundmatu julgeolekuohvitseri tõi võimuredeli tippu «perekond» ehk korrumpeerunud võimueliit eesotsas Jeltsini tütre Tatjana Djat?enkoga.
Jeltsini tütrel tuli küll Kremlis alanud ümberkorraldustes ühena esimestest oma ametikohast loobuda, kuid samal ajal jäi presidendi administratsiooniülema kohale alles «perekonna» teine oluline liige Aleksander Volo?in. Ka esimene asepeaminister Nikolai Aksjonenko, keda otseselt seostatakse kurikuulsa ärimagnaadi Boriss Berezovskiga, on jätkuvalt ametis. Presidendi kohusetäitja üks esimesi dekreete tagas Jeltsinile ja kaudselt tema lähikondsetele immuunsuse igasuguste juurdluste suhtes. Nii on tõenäoline, et vähemalt presidendivalimisteni ei muutu Kremlis oluliselt midagi ning oligarhid moodustavad ka Venemaa uue liidri võimubaasis olulise osa.
Edasine selgub sedamööda, kuidas saladusloor endise julgeolekuohvitseri ümber hõredamaks jääb. Siis saab selgemaks, mida võimuvahetus Kremlis konkreetsemalt Eesti jaoks tähendab. Osa aasta alguse börsioptimismist võib aga ehk juba praegu kirjutada Venemaa suurenenud stabiilsuse arvele.