Peale Microsoft Office'i on ka teisi kontoriprogramme

Eesti arvutikasutaja on pahatihti arvamusel, et MS Office on ainus eksisteeriv kontoritarkvara pakett. Seoses Linuxi ja vaba tarkvara järjest laieneva levikuga oleks enne, kui minna MS Office'i järjekordse versiooni litsentsi ostma, kasulik tutvuda ka teiste toodetega.

Kui pakutavad võimalused rahuldavad, kasutage hoopis tasuta tarkvara. Palju on räägitud StarOffice'ist, mida on võimalik saada tasuta Internetist. Osta või tellida saab ka CD, mille hind ilma maksude ja saatekuludeta on 39,95 dollarit. StarOffice on täisfunktsionaalne kontoritarkvara, sisaldades kõike vajalikku. Programm avab ja salvestab enamikku levinud failiformaatidest, kaasa arvatud MSOffice'i failid. StarOffice on saadaval nii Windowsi kui Linuxi platvormile, kuid ta nõuab üsna kiiret ja korralikku arvutit. Teda ei tohi ilma tootja loata levitada, programmi on võimalik paigaldada ka arvutivõrgus kasutamiseks. Kahjuks ei toeta StarOffice Linuxis hetkel veel Unicode'i fonte, seega ka eesti keele susisevatele häälikutele vastavaid tähti.

Linuxi platvormile on mitteäriliselt kasutamiseks võimalik tasuta hankida Coreli WordPerfect 8, mis on vaid tekstitöötlusprogramm, kuid erinevalt StarOfficest võimaldab see susisevaid tähti.

Ka Linuxi kahele populaarsemale aknahaldurile -- Gnome'ile ja KDE-le on valmimas oma kontoritarkvara. Gnome Office Suite komponendid on eraldi juba praegugi saadaval ja osale neist on välja töötatud ka Windowsi versioonid. Paketi koosseisu kuuluvad tekstiredaktor AbiWord, tabelarvutusprogramm Gnumeric, hea graafikaprogramm GIMP jm. KDE-le mõeldud pakett KOffice peaks tavatarbijale kasutuskõlblikuks saama 2000. aasta kevadel. Eelinfo põhjal on tegemist iga arvutikasutaja maiuspalaga.

Senini parimat Linuxi jaoks mõeldud täisfunktsionaalset kontoripaketti Applixware Office tasuta ei saa, selle hind on alla 2000 krooni ja teda on võimalik osta ka Eestist, arvutifirmast Ariman.

Enne tarkvara ostmist tuleks selgeks teha, kas ja kui palju hakatakse kasutama neid (lisa)võimalusi, mille eest makstakse. Tihti on võimalik sama funktsionaalsus ja palju kõrgem stabiilsus ning turvalisus saavutada vaba tarkvara kasutades. Küsimus polegi, milleks maksta rohkem, vaid milleks üldse maksta?