Väikeaktsionäride olukord kindlamaks

«See otsus viib meid tsiviliseeritud riikide hulka,» lausus Tallinna väärtpaberibörsi juhatuse esimees Gert Tiivas. Tiivas möönis, et üks meie väärtpaberituru teravamaid teemasid on olnud vähemusaktsionäri ja tuumikomaniku suhted. «Senini on olnud selline olukord, et väikeaktsionäridest sõidetakse lihtsalt üle,» lausus ta.

Ülevõtmisreeglite kehtimine on eelduseks, et mõnda avatud ettevõttesse raha paigutades ei öelda sulle ühel päeval, et kui investeeritust midagi tagasi tahad saada, ole rahul sellega, mis pakutakse, iseloomustas börsijuht seadusemuudatuse mõju.

Ülevõtmispakkumise kohustusega lisanduv kindlustunne toob meie väärtpaberiturule investoreid juurde, prognoosis Suprema juhatuse liige Sten Sumberg.

Eriti väiksemate firmade puhul on olnud probleem, et tihtilugu firma juhtkonna moodustava tuumikomaniku huvi on võimalikult palju ettevõtte varast enda taskusse ajada, mitte ettevõtte väärtust suurendada, rääkis Sumberg. Oleme küllalt näinud, kuidas firmast üle kahe kolmandiku omandanu teeb ettevõttes, mis pähe tuleb. Nüüd peab ta strateegilise osaluse ostmisel tegema võrdse pakkumise ka teistele aktsionäridele ja siis on igaühel enda valida, kas tahetakse omanikuks jäämise riske võtta või mitte, ütles Sumberg.

Börsi nõukogu kiitis ülevõtmisreegleid puudutavad reglemendimuutused heaks juba 10. detsembril, kuid neid kohe ei rakendatud, sest börsi reglement ei ole siduv kolmandatele osapooletele, kelleks ülevõtjad tavaliselt on.

Leks Kindlustuse suuromaniku BICO Kindlustuse juhatuse liige Olga Reznik on põhjendanud väikeaktsionäridele madalama hinnaga ostupakkumise tegemist muuhulgas ka sellega, et börsi reglemendis sätestatu ei oleks neile siduv, sest nad ei ole börsiga kuidagi seotud.

Tiivase sõnul ei ole seadusemuudatusel ega ka börsi reglemendis sätestatul tagasiulatuvat jõudu, mistõttu käimasolevaid ostupakkumisi see ei puuduta. Mis saab siis, kui Leksi väikeaktsionärid reageerivad pakkumisele leigelt ja BICO-l ei õnnestu koguda börsilt lahkumiseks vajalikku 95% aktsiatest, ei soostunud Tiivas prognoosima.

«Me ei saa rakendada midagi, mis veel ei kehti, kui aga ostupakkumine tehakse ajal, mil seadus on rakendunud, peab see seadusele vastama,» lausus ta.

Lähiajal saadab börs reglemendimuudatused väärtpaberiinspektsiooni kooskõlastamiseks ja eile riigikogus heakskiidu pälvinud seadusemuudatuste jõustumise ajaks peaksid kehtima ka börsi reglemendimuudatused, lausus Tiivas.

Lisaks saavad riigikogu otsusel Euroopa Liidu liikmesriikide litsentseeritud väärtpaberivahendajad alustada Eesti turul tegutsemist lihtsustatud korras, mis peaks suurendama väärtpaberituru aktiivsust.

Kolmas olulisem seadusemuudatus puudutab väärtpaberite avalikke väljalaskeid ja sätestab programmemissiooni mõiste. Viimane vähendab pidevalt võlakirjaturult raha kaasavate firmade kulutusi, sest programmi raames ei pea iga väljalaset eraldi väärtpaberiinspektsioonis registreerima. Tiivas märkis, et seadusemuudatus peaks elavdama võlakirjaturgu, sest ettevõtetel on lihtsam ja odavam teha avalikke võlakirjaemissioone, investoritel omakorda tekib alternatiivne säästude paigutamise võimalus.