Kindlustusinspektsioon uppujaid ei aita

Kui kindlustusseltsiga tekib hüvitise väljamaksmise osas sekeldusi, pöördutakse tihti abi saamiseks kindlustusinspektsiooni poole. Kahjuks puudub aga kindlustusinspektsioonil igasugune vettpidav seaduslik alus ja seega ka võimalus hädalise aitamiseks.

Kui kohustusliku liikluskindlustuse puhul on Liikluskindlustuse Fondil seadusega kindlaksmääratud õigused ja võimalused liikluskindlustusest tekkinud vaidlusi lahendada, siis vabatahtlikest kindlustuslepingutest (vara-, kasko- jm) tulenevate probleemide lahendamine jääb kindlustusinspektsiooni pädevusest väljapoole.

Oma olemuselt on kindlustusinspektsioon rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kes teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses. Peamine õigusakt, mis praegu reguleerib kindlustusseltside ja kindlustusvõtjate vahelisi suhteid, on kindlustusseadus. See räägib küll kindlustusjärelevalve õigusest kontrollida seltside lepingutingimusi ning teha ettepanekuid nende muutmiseks, kuid ei anna mingeid volitusi reaalselt õiguslikku jõudu omavate sammude astumiseks -- n-ö tühi paragrahv.

Tõsi küll, kindlustusinspektsiooni põhimääruses on kirjas võimalus esitada kaebus kindlustusseltsi tegevuse kohta. Loogiliselt võttes laieneb see ka ebaõiglastele lepingutele ja kahjude mittehüvitamisele.

Samas pole inspektsioonil võimalust kaebuse esitajat aidata. Ainus sunnivahend, mida kindlustusinspektsioon kasutada saaks, on teha ettepanek litsentsi tühistamiseks või peatada see osaliselt või täielikult.

On õigusvastane, mõeldamatu ja ka rängalt teiste kindlustusvõtjate huve riivav kasutada sellist meetodit üksikkaebuste lahendamiseks.

Kuigi mõnikord kuuleb väidet, et kindlustusinspektsioon aitab hüvitisi kätte saada, näeb tegelikus elus asi välja järgmiselt: kui selts hüvitist välja ei maksa, esitab kindlustusvõtja inspektsioonile kaebuse. Mõne aja pärast saab kaebusalune selts kindlustusinspektsiooni logoga ja vastutava isiku allkirjaga paberi, kus seltsil palutakse kahjujuhtum uuesti üle vaadata juhul, kui inspektsioon on tuvastanud hüvitisest keeldumise või selle vähendamise ilmse põhjendamatuse. Ärakirja saab kaebuse esitaja. Ja üldiselt nii asi ka lõpeb...

Muidugi võib leida inspektsiooni vastusest mõne viite õigusnormi või -põhimõtte kohta, millega seltsi otsusele vastu vaielda, kindlasti ei piisa sellest aga korrektse hagiavalduse koostamiseks.

Uppuja päästmine on uppuja enda asi. Kindlustusjärelevalve roll on jälgida, et seltsid käpuli ei käiks, mitte üksikjuhtumite lahendamine. Vaidlusi, kus kuidagi mõlemaid pooli rahuldava tulemuseni ei jõuta, esineb igas eluvaldkonnas. Kindlustuses rohkemgi kui mujal. Lahendamise koht on kohtusaal. Euroopa ja USA kohtupraktikas on kohtuvaidlustel kindlustuse pinnal tekkinud küsimustes väga suur osakaal.

Selmet raisata aega tulutule kaebuse saatmisele kindlustusjärelevalvele, tasuks varakult hakata mõtlema hoopis oma õiguste kohtulikule kaitsele.

Kui selts keeldub kahju hüvitamast ja kliendi arvates on otsus ebaõiglane, tuleb see kohtus vaidlustada. Abi otsimiseks kindlustusinspektsioonile kaebuste saatmine ei ole kõige mõistlikum käik.

Tegelikkuses jõuavad nördinud kliendid varem või hiljem ikkagi asjatundliku juristi jutule või lepivad kaotusega.