Mõnus elu riigi kulul

- Kiviõlis, ühes kõrvaltänava majas elavad Roland ja Liia. Noored inimesed veel, Roland on 40, Liia veidi vanem. Võiks tööle minna, aga ei lähe. Ja nii juba kaheksa aastat. Samas kurdavad ettevõtjad, et inimesed on harjunud riigi kulul elama ja pole töötamisest huvitatud.

Küsimusele kas mehel-naisel oleks korralikke riideid töövestlusele minekuks, vastavad nad kui ühest suust: «Küll!» Tundub siiski, et eriti agarad töövestlejad nad pole. Samas pole nad oma väärtust nullile hinnanud, sest «2500 krooni oleks see palk, mille eest tööle läheksime», ütlevad elukaaslased palgasooviks kui ühest suust. Tõsi, praegu kahepeale saadavaga võrreldes oleks see suur raha. Aga ka 900 krooniga ehk 30 krooniga päevas on nad seni hinge sees hoidnud. Liia pojadki on suureks kasvanud. Vanem poeg on samuti töötu ja käib ema sõnul töökohtade järele kuulamas.

Samal ajal kui järjest enam räägitakse tööpuudusest ja sadadest pankroti tõttu ootamatult töö kaotanud inimestest, oleks ettevõtjatel töökohti pakkuda küll, aga needsamad töötud ei taha tööle minna.

Viru kalatööstuse peadirektor Agu Laanemets laiutab käsi: «Ida-Virumaal on kümnendik elanikest töötud, kuid kui neile tööd pakkuda, pole nad huvitatud.» Lähipäevadel avab Viru kalatööstus Purtse kalakonservitsehhi, kus saab tööd 150 inimest. Suveks plaanib Laanemets Purtse tööle panna kolmes vahetuses. Muidugi, kui üldse töötajaid leiab.

«Inimesed tulevad panevad ennast kirja küll, aga tööle ei ilmu või töötavad paar päeva,» imestab Laanemets. Oktoobris võttis kalatööstus Voka tsehhi tööle 40 inimest. «Siis panid ka inimesed ennast kirja, kuid kolmandik ei ilmunud kohale,» meenutab Laanemets.

Lihttöölise palk Viru kalatööstuses on 2500--3000 krooni, miinus maksud. «Kui riik maksab töötutele igasugu toetusi ja kompenseerib nende eluasemekulud, tingib see laiskust,» ütleb Laanemets. «Kui inimene saab riigilt iga kuu umbes tuhat krooni midagi tegemata, siis kolme tuhande kroonise palgaga rasket tööd tegema ta ei hakka. Meie vaene riik ei peaks soosima inimeste mitte tööl käimist.»

Kiviõlis asuva õmblusettevõtte OÜ Vezala tegevdirektor Veera Sob?t?ak kurdab, et inimesed on harjunud niisama elama, tööd tegemata.

«Noor inimene tuleb, saab meil koolituse, proovib natuke õmmelda, aga ei suuda kohe head palka teenida ja läheb paneb end hoopis töötuna kirja,» kirjeldab ta olukorda.

Ka Saaremaal on suurte kalavabrikute pankrotistumiste tõttu palju töötuid. Tööd teha nad aga ei viitsi. Läätsa kalatööstus tegi pärast Vene kriisi läbi pankroti ning koondas mitusada inimest. Täna on tehas uute omanike käes ja töötab täie vungiga. Võiks veel rohkemgi toota, kui töötajaid juurde leitaks.

«Sügisest saadik oleme lehes kuulutanud, et vajame töötajaid. Tänaseks oleme leidnud 10, aga oleks vaja veel vähemalt 90,» räägib Läätsa kalatööstuse juhatuse esimees Heiko Viks. «Kogu tootmine seisab praegu tööliste puuduse taga, tellimusi on nii palju, et ei jõua täita.»

Lüganuse vallavanem Urve Takjas sõnab, et tõepoolest süveneb probleem, kus inimesed ei tahagi tööle minna. «Kui nad saavad miinimumpalga lähedast palka ja mingeid toetusi riik neile enam ei maksa, on tõepoolest kasulikum olla töötu,» nendib Takjas. «Miinimumpalgaga ei meelita ka kaua aega tööta olnud inimest kaheksa tundi päevast rasket tööd tegema.»

Lüganuse vallas, kus asub ka Purtse kalatsehh, on töötuid 14 protsenti tööjõulisest elanikkonnast.

Töötuna registreeritud inimene saab riigilt abiraha 400 krooni kuus kokku pool aastat. Kui ta selle aja jooksul pole tööd leidnud, jääb ta edaspidi kirja töötu tööotsijana ja hakkab saama 500 krooni kuus toimetulekutoetust.

Eelmisel aastal maksis riik töötutele abirahadena esialgu eelarves ettenähtud 95 miljoni krooni asemel ligi 120 miljonit krooni. Ka selle aasta riigieelarves on töötutele ette nähtud sama suur summa.

«Me ei saa kedagi vägisi tööle sundida,» sõnab riigi tööturuameti peadirektori kohusetäitja Peeter Ugand. «Teatud mõttes võib inimesi mõista.»

«Kui ikka väga tahta, siis on võimalik aastakümneid tööotsija olla ja riigi kulul elada,» nendib Urve Takjas.

Ugandi sõnul stabiliseerus töötute tööotsijate arv eelmise aasta sügisel 45 000 inimese piirile. «Kui nüüd ei tule uut Vene kriisi, siis selle aasta sügisest võib tööpuudus hakata aeglaselt vähenema,» sõnab ta.