Eesti kaart muudab oma palet

Haldusreformist rääkimist alustas juba Tiit Vähi valitsus neli aastat tagasi. Teravamalt tõusis asi päevakorda ekspankur Jüri Mõisa saamisega siseministriks ja tema tavatult julgete ütlemistega haldusreformi teemal. Lähima paari nädala jooksul peab valitsus otsustama, millised haldusreformi küsimused on päevakorda võtmiseks piisavalt tähtsad ja märtsi alguses kinnitama tegevusprogrammi.

Haldusreformi nõukoja liikme Heldur Meeritsa väitel peab programmile järgnema mitme aasta tegevuskava. «Teisalt toimub pidevalt arutelusid ja protsesse, mida võib samuti pidada haldusreformi valdkonda kuuluvaks,» märgib Meerits. «Näiteks muutused töökorralduses pärast politseinike koondamist või arutelu avalik-õigusliku televisiooni ülesannetest.»

Kõigepealt tuleb aga leida haldusreformi käivitamiseks poliitiline konsensus. «Sellele leidmiseks kulunud aeg pole niisama raisatud,» väidab Taavi Veskimägi. «Iga autoregistrikeskuse või Võrumaa muuseumi juures ei tohi reformi käigus tekkida pidevalt küsimus, mida sellega nüüd peale hakata.» Veskimäe hinnangul peab haldusreform olema konkreetselt piiritletud protsess, a la viie aasta pärast oleme jõudnud selliste ja selliste tulemusteni. «Samas ei saa haldusreformi teha ratsarünnaku põhimõttel. Riigi reform on ikkagi pikaajaline protsess,» lausub Veskimägi. Ta lisab, et näiteks Soomes juurutatakse tulemuspalka juba 13 aastat.

Ka Eestis on kavas haldusreformi ühe osana minna riigiametnike palgaastmestikult üle tulemuspalgale. Selleks tuleb muuta avaliku teenistuse seadust ja eelarve koostamise protsessi.

Viimane on valitsuse lähiaja üks olulisemaid ülesandeid. Senisest põhjalikumalt ja läbipaistvamalt pandi rahandusministeeriumis kokku juba ka tänavuse aasta riigieelarvet. Heldur Meerits lisab tulemusjuhtimisele ka infotehnoloogia võimaluste ärakasutamise.

Eestis on 421 riigiasutust, millele lisanduvad põhiseaduslikud institutsioonid ja omavalitsused. Riik on tööandja 150 000 avaliku sektori teenistujale, mis komplitseerib haldusreformi käiku. Juba on alanud koondamised politseis, Tallinna linnavalitsuses ja ministeeriumides. Samas väidab Väino Sarnet, et tänavu ei avalda haldusreform ametnike arvule olulist mõju. Koondamised on seotud rahapuudusega.

Haldusreformi eesmärk on rahva rahulolu suurendamine riigi poolt pakutavate teenustega. Veskimäe sõnul tuleb liikuda riigis õigusjuhtimiselt finantsjuhtimisele. «Mingis haldusreformi järgus tähendab see aga riigi teenuse kvaliteedi halvenemist,» nendib ta. See on paratamatu, kui tahame riigi raha kasutamist tõhustada.

Riigistruktuuride muutmine saab Sarneti sõnul alata järgmise aasta lõpust, kui on muudetud vastavad õigusaktid. Ühe variandina võib tulevikus maakonna rolli kanda omavalitsuste ühendus, mille puhul pole ka maakondade piiride muutmine eriti oluline küsimus, kuna sõltub põhiliselt ühinenud linnade ja valdade tahtest. Sellisel juhul ei sõltu Sarneti sõnul ka maavanem ja maavalitsus otseselt tänastest maakonna piiridest, vaid keskvõimu efektiivse toimimise vajadusest.