Politsei pole trahvimist tõhustanud

Politseinike koondamise järel on Eestisse jäänud umbes 3700 politseinikku, kes riigieelarves ette nähtud trahvisumma kokkusaamiseks peavad aasta jooksul koguma igaüks 62 000 krooni trahviraha.

Tänavuses riigieelarves on võrreldes mullusega kasvanud trahvide osa ligi kaks ja pool korda ehk 102 miljonilt kroonilt 250 miljonini. Osa kasvust võib kirjutada miinimumpalga tõusu arvele 1250 kroonilt 1400 kroonile, kuid eelkõige loodab valitsus suuremat trahvide laekumist politseinike tõhusamast tööst.

Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik väidab, et parim võimalus trahvide kogumiseks on see, kui politseinik rohkem oma töökohta väärtustab. Põhjust selleks oleks, sest tänu koondamisele tõusis tänavu politseinike palk umbes kolmandiku võrra ja ulatub keskmiselt 7000 kroonini.

«Teisi mõjuvaid vahendeid ma ei näe, kuigi eks politseiametil on omad meetmed,» ütleb Vaarik. «See on nende asi, kuidas nad oma reformi läbi viivad ja kindlasti on võimalik kontrollida, kuidas ja kas politseinikud trahve teevad.»

Politseiameti avalike suhete juht Urve Miidla kinnitab, et mingit erikorda pole politseinike paremaks tööle rakendamiseks ette nähtud. «Liiklusjärelevalve on osa politseinike igapäevane ülesanne ja selle eesmärk on ju ikkagi liiklusohutuse tagamine,» selgitab Miidla. «Mingit rahalist eesmärki politsei endale ei sea.»

Eriti karmilt käiakse tänavu ümber teist korda purjuspäi roolikeeramisega vahelejääjatega, selle eest on trahv kuni 14 000 krooni. Politseil on õigus määrata trahv kuni 200 päevapalga ehk 9200 krooni ulatuses. Halduskohtunik saab trahvida kuni 300 päevapalga ehk 13 800 krooniga.

Politseiameti korrakaitse osakonna liiklusjärelevalvetalituse juhtivinspektor Martti Vaidla selgitab, et kui trahvi pole tasutud 15 tööpäeva jooksul, hakkab seda sisse nõudma täitevamet, kellel on õigus asi kohtusse saata.

«Aga päris nii ka pole, et kohe 16. kuupäeval tuleb keegi teie ukse taha koputama,» ütleb Vaidla. «Samas ei tasu trahvi maksmata jätta, sest ükskord keegi ikka tuleb.»

1999. aastal rakendati haldusaresti 466 inimese suhtes. Kohtusse jõudis 555 autot joobes juhtinut.

Patustanud autojuhile on suurtest trahvidest ja tülikast liikluskomisjonis käimisest kahtlemata mugavam altkäemaksu andmine. Lubatud piirkiiruse ületamise või veidi napsitanult roolis istumisega vahele jäänud juhid on liikluspolitseile altkäemaksu andnud juba ka tänavu.

33aastane Toomas räägib, et jäi veidi napsisena politseile vahele uue aasta esimestel päevadel. «Esialgu võttis ikka näost halliks, silme eest käis juba läbi kusagil komisjonis istumine ja lehes nime avaldamine ja kõik muu,» meenutab Toomas. «Mina vahtisin seal niisama ehmunud näoga ringi, politseinikud ise andsid mõista, et võib-olla saab asja ka muudmoodi lahendada.»

Tavapärane taks lubatud sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h on 500 krooni ja kuni 40 km/h puhul 1000 krooni. Purjuspäi sõitmine läheb juba kallimaks maksma, altkäemaksu suurus oleneb joobeastmest ning politseiniku ja juhi omavahelistest kokkulepetest. Keskmine hind keskmise joobega algab 2000 kroonist. Toomasele läks tema ühepromilline joove maksma 1200 krooni.