Nii Euroopa Komisjon kui ka keskpank on soovitanud Euroopa Liiduga liitumiskõnelusi alustanud riikidel, sealhulgas Eestil, eurole üleminekuga oodata, kuid nii mõnigi riik on selles osas kannatamatu.
Eurole varase ülemineku küsimuse on teravalt päevakorda tõstnud Eesti, mille peaminister Mart Laar on rääkinud euro kasutuselevõtmisest 2002. aastal, kirjutas ajakiri reedel.
Eestil on selleks tugev positsioon, sest kroon on seotud Saksa margaga alates 1992. aastast ja seega on kroon sisuliselt teise nimega euro, kirjutas The Economist.
Ka Euroopa Poliitikauuringute Keskuse analüütik Daniel Gros usub, et varane üleminek eurole võiks olla Eestile kasulik, sest ei monetaar- ega fiskaalpoliitikas midagi ei muutuks, küll aga langeksid intressimäärad, sest kaoks devalvatsioonioht.
Kui Eesti kaks-kolm aastat hiljem Euroopa Liiduga ühineks, siis ei ole majanduslikult enam mõistlik nõuda talt paariaastast üleminekuaega enne rahaliitu astumist, kirjutas The Economist.
Autor: BNS
Seotud lood
Kuld on eraisiku jaoks üks lihtsamaid ja kergemini arusaadavamaid viise investeerimiseks. Füüsilise kulla ostmine ja müümine ei nõua erilisi eelteadmisi ning investeerimisalast kogemust. Piisab teatud põhitõdede mõistmisest ning nende järgimisest.
Enimloetud
5
Neli aktsiat, mille ostmist tasub kaaluda
Hetkel kuum
Neli aktsiat, mille ostmist tasub kaaluda
Tagasi Äripäeva esilehele