Eesti elekter teel Põhjamaadesse

Elektri eksport huvitab Eesti Energiat, et tagada senise tootmismahu säilimine ja tarbijale vastuvõetav hind.

Eesti Energia läbirääkijad sõidavad veebruari alguses Helsingisse, et leppida Soome energeetikafirmaga Fortum kokku Eestis toodetud elektri müügi üle Põhjamaadesse, ütles eile Eesti Energia tootmisdirektor Lembit Vali.

Narva Elektrijaamade erastaja NRG Energy Eesti projektijuht Hillar Lauri ja Soome Fortum ei soovinud reedel projekti kommenteerida.

Eesti Energia kavatseb elektri ülekandmiseks sõlmida lepingu Venemaa Regionaalse Automatiseeritud Ühtse Energiasüsteemi Valitsusega RAO EES, et hakata kasutama Leningradi oblasti ülekandeliine ja Viiburi muundurjaama.

Vali sõnul teenib Eesti Energia sellise ekspordiskeemiga 4,8 miljonit krooni kuus, sest võimaliku tehingu mahuks kujuneb 40 gigavatt-tundi kuus 12sendise kilovatt-tunni hinnaga.

Tehinguks tuleb Vali sõnul sõlmida ebatraditsiooniliselt keeruline neljapoolne leping Põhjamaade ostja, RAO EESi, Slantsõ põlevkivikaevanduse ja Eesti Energia vahel, mille puhul ostja hakkab elektri eest eraldi maksma igale tarne osalisele. Vali hinnangul jääb müüdava elektri hind Fortumile piisavalt madalaks, et nõustuda keerulise müügiskeemiga.

Eksport aitab kompenseerida elektrimüügi kahanemist. Eesti elektritoodang vähenes eelmisel aastal äriklientide tarbimise vähenemise tõttu kokku ligi 3 protsenti. Eesti Energia müüs eelmisel aastal 5194 gigavatt-tundi, mis on 4,6 protsenti vähem kui 1997. aastal.

Venemaa ülekandeliinide kasutamise ettepaneku tegi detsembris Leningradi oblast, sest soovib ekspordi tagamise vastutasuks jätkata põlevkivitarneid Slantsõ kaevandusest aktsiaseltsile Narva Elektrijaamad. Eestisse tarnitavast põlevkivist sõltub Slantsõ linna suurima tööandja -- kaevanduse -- käigushoidmine.

Seni on Venemaa tarninud Narva Elektrijaamadele elektrienergiaks töötlemiseks põlevkivi kuni 100 000 tonni kuus, kuid pole olnud raha puudumise tõttu suuteline teenuse eest maksma. Venemaa tasus seni põlevkiviga, millest Eesti Energia pole pärast Eesti Põlevkivi aktsiate omandamist huvitatud.

Eelmisel nädalal pikendas Eesti Energia põlevkivitarneid märtsikuuni 120 000 tonni ulatuses. Tarnete põhileping lõppes aastavahetusel, mida Eesti pool ei soovinud Venemaa maksevõimetuse tõttu pikendada.

Eesti Energia paar aastat tagasi alustatud Eesti-Soome merekaabli projekti käivitamine, mis oli esimene tõsine elektri Põhjamaadesse eksportimise idee, on lükatud edasi ühe aasta võrra aastani 2002, sest turukonjunktuur pole investeeringuks soodus.