«Eelmisel aastal olime meie, Lacto ja Laeva meierei kõige kõrgema kokkuostuhinna maksjad, sellepärast oleme praegu teistel pinnuks silmas,» ütles ühistu Jõhvi Piim juhatuse esimees Kalju Metsalu. «Nüüd üritatakse meid turult tõrjuda, surudes toodangu väljamüügihinna allapoole tootmise omahinda.»
«Mina pean sellist käitumist kartellileppeks,» ütles Metsalu. Tema sõnul võib hinnasõda minna niikaugele, et joogipiima väljamüügihind lastakse ühele kroonile.
Viimati kohtusid Tallinna Piimatööstuse, Ühinenud Meiereide, Rakvere Piima ja Laeva Meierei esindajad hulgimüüjatega reedel. Hinnanguliselt 60--70 protsenti Eesti piimaturust omavad tööstused leppisid siis kokku, et alandavad piimatoodete hinda veel 15--20 protsenti. Liitrise kilepiima tehasest väljamüügi hind on nüüd langenud juba 3,40 kroonile, mis ei kata enam selle tootmiskulusid.
Viimase paari nädala jooksul on see juba teine kord, kui tööstused hindu alandavad. Hindade alandamise eesmärgiks on Lacto ja Jõhvi Piima turult välja surumine, sest need ettevõtted maksavad pidevalt tootjatele kõrgemat kokkuostuhinda kui teised piimatööstused.
Neli kokkuleppinud piimatööstust pole üheselt teatanud, mis on hinna langetamise põhjus. Tallinna Piimatööstus põhjendab hinnalanguse algatamist oma tootmismahtude suurenemisega, teised tööstused vaid sellega, et hinnalangusega mitte kaasa minnes ei suudeta konkurentsis püsida. «Jaanipäevaks on tööstusi vähem,» ennustas Tallinna Piimatööstuse juhatuse esimees Neeme Jõgi. Samas lisas ta, et ka Tallinna Piimatööstusel pole garantiid, et ettevõte püsima jääb.
Üks tundmatuks jääda sooviv piimatooteid müüva hulgifirma omanik ütles, et neli piimatööstust ja suuremad hulgimüügifirmad peavad regulaarseid kohtumisi alates septembrist kaks korda kuus.
«Nendel kohtumistel arutatakse koos hulgifirmadega, kuidas Lactost ja Jõhvi Piimast lahti saada,» rääkis hulgikaupmees. «Näiteks ütlevad tööstused «hulgidele», et kui te müüte Lacto ja Jõhvi Piima tooteid, siis meie teile oma tooteid ei anna.»
«See jutt vastab tõele,» kinnitas ühe Lõuna-Eesti suurema piimatoodete hulgimüüja, Amus Hulgi OÜ juhataja Jaanus Grigorovit? oma kolleegi sõnu. «Neli piimatööstust on tõepoolest meile peale surunud, et tohib müüa vaid nende tooteid.»
Samuti teevad tööstused väljavalitud hulgifirmadele lisaks üldisele hinnalangusele veel 10protsendilise hinnaalanduse ja maksavad kinni transpordi.
Grigorovit?i sõnul on piimatööstused hulgimüüjatega korduvalt kohtunud ja kokku on lepitud ühtsed piimatoodete väljamüügihinnad. «Praeguses olukorras toob küll iga toodetud piimaliiter tööstustele kahjumit ja ega meie ka sellest sõjast mingit kasu saa,» tunnistas ta.
Konkurentsiseaduse järgi on keelatud sõlmida kokkuleppeid, kus määratakse kindlaks hinnakujundamise tingimused. Samuti on keelatud piirata kolmanda isiku pääsu kaubaturule või tõrjuda teda turult välja. Keelatud kokkuleppe jõustamise eest võib konkurentsiamet määrata ettevõttele rahatrahvi kuni 5 protsenti trahvi määramisele eelnenud aasta netokäibest, kuid mitte vähem kui 20 000 krooni.
Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos ütles eile, et ta pole veel olnud kartellis kahtlustatavate piimatööstustega ühenduses ega nende juhtidega kohtunud. «Ei oska praegu veel midagi kommenteerida,» ütles Proos.
Seni pole konkurentsiamet suutnud tõestada ühtegi kartellikokkulepet, kuigi ajakirjanduses on süüdistatud kartellileppe sõlmimises bensiinimüüjaid, leiva- ja piimatööstusi.