Ühispanga analüütik Sander Danil ütles, et Optiva Panga bilanss pole läbipaistev, mistõttu laenuportfelli kvaliteeti on raske hinnata. «Osa laene on neil kindlasti tagatistega võrreldes proportsioonist väljas,» märkis ta. «Liiga suuri laene on antud riskantsetesse sektoritesse.»
Üks võimalikest allahinnatud tagatistest on riiulifirmale SIA Arials antud laenu tagatiseks olev Läti ravimifirma Grindex kontrollpakk. «Meil on tõepoolest laene, mille tagasimaksmine sõltub Grindexi hinnast,» tunnistas Perens. Ta keeldus Grindexiga seotud laenude mahtu avaldamast.
Alla tuli hinnata veel Tallinna Farmaatsiatehase ja kommivabriku Kalev aktsiad, mis samuti peaksid tagama mitmekümne miljoni krooni suurusi laene.
Koos aasta lõpus lisatud eraldistega moodustavad provisjonid enam kui kümnendiku Optiva Panga laenuportfellist. Lähiajal kavatseb pank Priit Perensi sõnul ebatavaliselt suurt provisjonide osakaalu vähendada. Selleks tuleb maha kanda mitmekümne miljoni krooni ulatuses lootusetuid laene. «Viskame need laenud bilansist välja, mille tagatised on realiseeritud,» selgitas ta.
Pärast laenuportfelli riskide katmist on Optiva Panga olukord Perensi hinnangul oluliselt parem kui möödunud aasta lõpus. «Kui siis olime nii Farmaatsiatehase kui ka Kalevi suhtes tõesti mures, siis nüüd oleme küllaltki rahulikud,» kinnitas ta. «Viimaste indikaatorite järgi tundub, et olukord nendes ettevõtetes hakkab paranema.»
«Arvata võib, et läbirääkimised müügi üle ikka käivad,» ütles Danil. «Samas on tõenäoline, et enne Optiva Panga müüki tuleb bilanssi veelgi puhastada, sest uus investor õhku osta ei taha.»
Möödunud aastal sai Optiva Pank 18,7 miljonit krooni kahjumit. Panga bilansimaht moodustas aasta lõpus 3,736 miljardit krooni.