Eesti energeetikasektor USA vaatevinklist

Ehkki olen esimene USA energeetikaminister, kes külastab Balti riike, kinnitan, et USA on olnud alati huvitatud Eesti, Läti ja Leedu käekäigust. Huvi on kasvanud seda suuremaks, mida põhjalikumad on muudatused selle piirkonna energeetikasektoris.

Oma külaskäigul osalen energeetikakonverentsil. Eesmärk on luua foorum, kus kolme Balti riigi energiaturu reguleerijad, ettevõtted ja potentsiaalsed investorid saavad kokku, et arutada regionaalseid alternatiive elektrienergia tootmises ja varustamises. Integreeritud energiaturg aitab tagada Balti riikide sõltumatust, arendada regionaalset koostööd ja muudab ta osaks Põhja- ja Kesk-Euroopa riikide energeetikainfrastruktuurist. Eesti, Läti ja Leedu majandusse suunatud investeeringud peavad toetama regiooni arengut.

Energeetikasektori erastamisel peab seadma eesmärgiks leida investorid, kes on valmis energiaettevõtteid kaasajastama ja laiendama. Riik seda teha ei saa, tema käsutuses olevad ressursid on piiratud ja neid tuleb suunata tähtsamate sotsiaalsete ülesannete täitmiseks.

Ehkki erastamisega muutub energiaettevõtete omandivorm, ei tähenda see riigi kontrolli kadumist. Paljudes riikides on loodud energiaturu järelevalveorganid.

Lisaks saab valitsus suunata suurte infrastruktuuriettevõtete müügist laekuva raha riigi jooksvate vajaduste katmiseks. Kuna riik ei pea ülal pidama kulukaid energeetikaettevõtteid, on võimalik kasutada seda raha palkade maksmiseks, koolide remondiks, tervishoiule ja keskkonnakaitseks. Erastamine ei too ainult raha eelarvesse, vaid aitab ka suurendada edasisi eelarvelaekumisi. Välisinvestori jaoks on ettevõtte aus nimi ja seaduskuulekus esmatähtis.

Ehkki ajutiselt võib suurte infrastruktuuriettevõtete erastamisega kaasneda tööhõive langus piirkonnas, tuleb pidada silmas, et selle tulemusel sünnib piirkonda tugev ettevõte, mis vajab tugiteenuseid ja suurendab tööhõivet. Erastamine mõjub positiivselt ka looduskeskkonnale. Puhtam tehnoloogia on parim tagatis ettevõtte efektiivsuse tõstmisel ja rahvusvaheliste normide täitmisel.

Ma kirjutan oma Balti kolleegidega alla nn puhta energia ühisdeklaratsiooni. Eesmärk vähendada keskkonna saastatust turuosaliste koostöö kaudu on sätestatud juba Kioto protokolliga. Meie, selle protokolliga ühinenud riigid, oleme võtnud kollektiivse vastutuse keskkonna puhtamaks muutmise eest.

Eestiga oleme sõlmimas koostöölepingut põlevkiviuuringute alal, millel on mitmed olulised majanduslikud, julgeoleku- ja keskkonnaalased eesmärgid. Põlevkivi on strateegiliselt tähtis maavara mitte ainult Eestile, vaid ka USAle.

Loodame välja töötada uued, ökonoomsed meetodid põlevkiviõlide eraldamiseks. Eesmärk on suurendada põlevkivi kaevandamise ja kasutamise efektiivsust ja vähendada keskkonna saastatust.

Autor: Bill Richardson