Liikluskindlustuse hind sõltub mitmest tegurist

Liikluskindlustuse lepingu sõlmimisel tasub kindlustusvõtja kindlustusmakse ja teenustasu. Kindlustusmakse arvutamise kord, koefitsiendid ning teenustasu piirmäära kehtestab Vabariigi Valitsus ja need tuletatakse paljusid asjaolusid arvesse võttes.

Kindlustusmakse suuruse leidmisel on aluseks tariif, s.o makse arvestuslik alus ühe kuu kohta. Tariifiklassid määratakse sõltuvalt sõiduki liigist, sõiduki tehnilistest omadustest, sõiduki kasutamise otstarbest ja arveloleku kohast (näiteks on kindlustusvõtja omandis sõiduauto, mida kasutatakse taksona, mille mootori võimsus on 80 kW ja arveloleku koht on Tallinn).

Tariif määratakse vastava tariifiklassi baasmaksemäära ja kahjustatistika koefitsiendi korrutisena. Korrutisse võivad lisanduda teguritena lisakoefitsiendid (kui tegemist on kas alarm-, õppe-, surnuveosõidukiga või põllumajandushaagisega) ja soodustuskoefitsiendid (kui sõiduki omanik on invaliid või talunik, kes sõlmib lepingut veoauto suhtes).

Kindlustusmakse kujunemise üks tegur on kindlustusvõtja riskikoefitsient selle sõiduki suhtes, mille kohta leping sõlmitakse. Koefitsient väljendab, kui ohtlik on antud sõiduk liikluses, ja selle arvutamise aluseks on kindlustusvõtja riskigrupp (rahva suus ka boonusklass või lihtsalt boonus). Kuna riskigrupp leitakse sõiduki suhtes, võib kindlustusvõtjal olla erinevate riskigruppidega sõidukeid.

Uus sõidukiomanik alustab riskigrupiga 120. Riskigrupp võib langeda järgmiseks kalendriaastaks, kui kindlustusvõtja pole sellele eelneval arvestusaastal (üleeelmise aasta 1. oktoobrist kuni eelmise aasta 30. septembrini) põhjustanud liikluskahju ja lepingute kogupikkus selel perioodil on olnud vähemalt 182 päeva.

Riskigrupp võib jääda samaks kui kindlustusvõtja pole selle sõidukiga eelneval arvestusaastal põhjustanud ühtegi liikluskahju ja lepingute kogupikkus sellel perioodil on olnud alla 182 päeva.

Riskigrupp võib aga tõusta, kui kindlustusvõtja selle sõidukiga on kalendriaastale eelneval arvestusaastal põhjustatud liikluskahju.

Kindlustusvõtja riskigrupp võib langeda kuni väärtuseni 040 (100, 080, 070, 060, 050 ja 040). Samas võib aga riskigrupp tõusta kuni väärtuseni 300 (150, 180, 210, 250 ja 300). Kui kindlustusvõtja ostab endale uue sõiduki, (tal on juba kindlustuslepingud ühe või enama sõiduki suhtes) leitakse selle riskigrupp keskmisena jooksval aastal kehtinud või kehtivate lepingute alusel. Keskmiseks on kaalutud keskmine riskigruppidest, kusjuures kaaludeks on lepingute kehtivuspäevade arv. Kui jooksval aastal ei ole ühtegi kehtivat või kehtinud lepingut, võetakse aluseks eelmine aasta või üleeelmine aasta.

Riskikoefitsiendi väärtuseks on riskigrupi kood jagatud 100ga. Enne koefitsiendi kasutamist korrigeeritakse kindlustusmakse määramiseks teda vajadusel veel lisakoefitsientidega. Kui kindlustusvõtja sõidukiga on põhjustatud liikluskahju pärast arvestusperioodi lõppu, korrutatakse riskikoefitsienti 1,2ga iga kahju kohta. Kui viimase aasta jooksul on kindlustusvõtjat selle sõiduki juhtimisel karistatud joobes sõidukijuhtimise, joobe kontrollist kõrvalehoidmise või joobes juhi rooli lubamise eest, korrutatakse riskikoefitsienti 1,05ga iga juhu kohta.

Tariifid arvutakse ümber kord aastas ja reeglina leitakse kalendriaastaks. Tariifide arvutamisel lähtutakse lisaks seadustele ka liikluskindlustuse senisest statistikast. Põhilised suurused, mis mõjutavad tariifi kujunemist, on kahjuhüvitise keskmine suurus ja kahjutihedus (kindlustusjuhtumite-liiklusõnnetuste arv 1000 kindlustusaasta kohta) tariifiklassides.

Lisaks arvestatakse tariifide väljatöötamisel uute riskide lisandumist (näiteks 1999. aastal lisandus haigekassade nõudeõigus liikluskindlustusega tegeleva kindlustusandja vastu) ja kahjuhüvitiste piirmäärade muutumist. Sõltuvalt statistilistest andmetest võivad tariifid ümberarvutamise tulemusena tõusta või langeda. Kui me räägime näiteks tariifide keskmisest tõusust, siis on tõus olenevalt tariifiklassist erinev ja samas võivad osas tariifiklassides tariifid hoopis langeda.

Lisaks kindlustusmaksele tasub kindlustusvõtja lepingu sõlmimisel teenustasu. Teenustasu piirmäär ühe lepingu kohta on 225 krooni. Selle tegeliku suuruse määrab aga kindlustusandja ja see peab katma kõik kindlustusandja tegevuskulud. Selle aasta algul määras enamik kindlustusandjaid oma teenustasude suuruseks 60 krooni kindlustusseltsi kontorites ja 75 krooni edasimüüjate kaudu sõlmitavatelt lepingutelt. Kuna teenustasu tuleb tasuda iga lepingu sõlmimisel, on odavam sõlmida üks pikemaajaline leping mitme lühemaajalise lepingu asemel.

Kindlustusvõtja sõlmib 3kuulise kindlustuslepingu kindlustusseltsi kontoris. Tal on sõiduauto ?koda Felicia, mootori võimsusega 40 kW, riskigrupp selle sõiduki suhtes on 070, sõiduk on arvel Järvamaal, pärast 30.09.1999 liikluskahjusid ei ole, viimase aasta jooksul ei ole haldusõiguserikkumiste karistusi.

Autor: Enno Lelumees