Vedajad kiruvad taas järjekordi

«Kolmel viimasel korral, kui kaupa tõin, sai tolli printeris paber otsa ja tolliametnik ei teadnud, mis edasi teha. Kui arvutis on mõni number puudu või valesti, vahivad klient ja tolliametnik vastakuti tõtt, teadmata, mis saab. Neil pole seal isegi telefoni, et ülemustelt nõu küsida,» kirjeldas olukorda Tallinna Sadama tollipunktis ASi Maksifoto juhataja Romet Roosalu.

Veoteenuseid pakkuva ASi Deucon Baltic juht Üllar Burk lisas puuduste loetelusse arvutisüsteemi tõrked. Tema väitel on arvutisüsteem peaaegu iga päev mõnda aega rivist väljas ja see paneb autod tundideks piiripunkti ootele. Ka nõuab veterinaarkontroll tema sõnul kümneid pabereid, mille läbivaatamine võtab tolliametnikult tarbetult palju aega.

Tallinna tolliinspektuuri juhataja Toomas Udu selgitas, et järjekorrad tekivad õhtuti, kui üksteise järel tuleb sisse mitu suurt laeva. Ühe laevatäie ehk sadakonna väikese ja 40 suure sõiduki läbivaatamine võtab paratamatult palju aega. Udu väitel aga üle poole tunni keegi tavaliselt ootama ei pea.

Seisakud tekivad Udu sõnul enamasti puudulikult vormistatud dokumentide pärast. Viimane suurem seisak oli esmaspäeva öösel vastu teisipäeva, kui rivist langes välja tervet riiki hõlmav arvutisüsteem Tulemüür, kuid selle põhjustas Udu sõnul inimlik eksitus.

Eile tollipunktis kohal käies selgus, et kurikuulus arvutisüsteem Asycuda ei tööta endiselt korralikult ja ülekoormusest tekkinud pooletunnised seisakud on seetõttu üsna tavalised.

Rohkem probleeme tekitavad aga vedajate või kaubasaajate vead paberite vormistamisel, mida näiteks õhtusel ajal on raske likvideerida. Seda enam, et konteinerputkades töötavatel inspektoritel puudub tõepoolest seni telefonside.

Kui varem sai vormistada tollideklaratsiooni esmalt paberitel ja hiljem see arvutisse kanda, siis nüüd selline võimalus puudub, kurtis üks tolliametnik. Võrreldes näiteks Soome kolleegidega on ka tollitöötaja kasutuses olevad andmebaasid äärmiselt napid.

Tollipunkti vahetuse vanem Priit Laatre kurtis ka tolliametniku liiga madalat palka, mis ei võimalda häid töötajaid kinni hoida. Nooreminspektor saab kuus kätte vaid 2000 krooni, vaneminspektor 1000 krooni rohkem. Riigi kulul koolituse saanud võimekamad noored lähevad seetõttu peagi maaklerfirmadesse tasuvamale tööle.