Finantsanalüüsi meetodid ja praktika

Majandusaasta lõppedes pakub igale ettevõttele huvi finantsaruandluse analüüs. Analüüsiks kasutatakse peaasjalikult traditsioonilisi meetodeid, kuid majanduspraktika areneb kiiremini kui üldkasutatavate meetodite arsenal, mistõttu võib saada lausa paradoksaalseid tulemusi.

Miks siis ikkagi finantsanalüüsis rakendatavad meetodid jäävad majanduspraktika arengust maha?

Üheks põhjuseks on asjaolu, et finantsaruandluse paremaks tegemise eesmärgil kasutatakse nn vitriinikujunduse tehnikat (window dressing techniques), mille tulemusel muutuvad palju paremaks ettevõtte maksevõime ja likviidsussuhtarvud ning teised näitajad.

Näiteks madala maksevõimega ettevõte võis võtta 29. detsembril 1999. aastal lühiajalise laenu ja selle kohe tagasi maksta 2. jaanuaril 2000. aastal, kuid tema bilanss ja maksevõime suhtarvud näivad tunduvalt paremad võrreldes laenueelsega. Muidugi pärast 2. jaanuari 2000. aastat vitriinikujunduse tehnika efekt kadus ja ettevõtte bilanss läks tagasi vanasse seisu. Seega majanduspraktika (ettevõtte enesereklaami huvides) kavaldas üle rakendatavad analüüsimeetodid!

Vitriinikujunduse tehnika efekt tuleb elimineerida. Eesti ettevõtetest tegeliku ülevaate saamiseks rakendati Tartu Ülikooli ärirahanduse ja investeeringute õppetoolis analüüsijate poolt tuletatud nn kuu keskmiste näitajate (ettevõtte bilanss 13. kuupäevaks) analüüsi ja seda seni vähem kasutatud uurimismeetodite alusel. Ettearvatult tuletatud (auditeerimata) andmestiku varal tehtud analüüside tulemused erinesid järsult finantsaruandluse alusel tehtud analüüsidest. Alljärgnevalt paarist olulisemast järeldusest.

Raha konversioonitsükli (cash conversion cycle) kestus enamikul Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel on negatiivne, ligikaudu miinus 20 päeva. Negatiivse raha konversioonitsükliga ettevõte elab oma kreeditori rahaga, mistõttu kreditoorne võlg ettevõtte finantseerimisallikates moodustab üle 70%.

Majanduspraktika jaoks tähendab see, et meie kommertspangad või faktooring-firmad peaksid mõtlema selliste teenuste pakkumisele, mis vabastaksid need ettevõtted suurtest kreditoorsetest või võlausaldajad debitoor-setest võlgadest.

Majandusliku lisandväärtuse (economic value added -- EVA) ja lisandunud turuväärtuse (market value added -- MVA) kontseptsiooni arendasid välja Joel Stern ja Bennett Stewart. EVA ja MVA meetodid on leidnud rakendamist kogu maailmas ettevõtte finantsaruandluse analüüsis.

Mõlemad meetodid on seotud nn vaba rahavoo määramisega. Väga suurel osal Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel on vaba rahavoog (free cash flow) negatiivne, mis ongi loomulik kasvavate ettevõtete puhul. Tänu uuele tulumaksuseadusele ettevõtete investeerimissoovid suurenevad veelgi, mistõttu võib lähiaastateks prognoosida suuri negatiivseid vabu rahavoogusid. Kuigi investeerimine on progressiivne ja mõistetav, tuleb leppida olukorraga, et rakendades MVA meetodit, väheneb paljude Eesti ettevõtete turuväärtus.

Ettevõtte finantsanalüüsi tulemuste vastu tunnevad huvi konkurendid, tarnijad, kliendid, pangad, maksuamet jne, mistõttu analüüsi suunitlus on igal erineval juhul erinev.

Vaatamata huvide ja suunitluste erinevustele peab saadav pilt olema võimalikult tõene, mitte eksitav. Otsustav roll jääb siin usaldusväärsetele algandmetele ning kasutatavatele analüüsimeetoditele.

Autor: Vambola Raudsepp