- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,65
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Finantsanalüüsi meetodid ja praktika
Majandusaasta lõppedes pakub igale ettevõttele huvi finantsaruandluse analüüs. Analüüsiks kasutatakse peaasjalikult traditsioonilisi meetodeid, kuid majanduspraktika areneb kiiremini kui üldkasutatavate meetodite arsenal, mistõttu võib saada lausa paradoksaalseid tulemusi.
Miks siis ikkagi finantsanalüüsis rakendatavad meetodid jäävad majanduspraktika arengust maha?
Üheks põhjuseks on asjaolu, et finantsaruandluse paremaks tegemise eesmärgil kasutatakse nn vitriinikujunduse tehnikat (window dressing techniques), mille tulemusel muutuvad palju paremaks ettevõtte maksevõime ja likviidsussuhtarvud ning teised näitajad.
Näiteks madala maksevõimega ettevõte võis võtta 29. detsembril 1999. aastal lühiajalise laenu ja selle kohe tagasi maksta 2. jaanuaril 2000. aastal, kuid tema bilanss ja maksevõime suhtarvud näivad tunduvalt paremad võrreldes laenueelsega. Muidugi pärast 2. jaanuari 2000. aastat vitriinikujunduse tehnika efekt kadus ja ettevõtte bilanss läks tagasi vanasse seisu. Seega majanduspraktika (ettevõtte enesereklaami huvides) kavaldas üle rakendatavad analüüsimeetodid!
Vitriinikujunduse tehnika efekt tuleb elimineerida. Eesti ettevõtetest tegeliku ülevaate saamiseks rakendati Tartu Ülikooli ärirahanduse ja investeeringute õppetoolis analüüsijate poolt tuletatud nn kuu keskmiste näitajate (ettevõtte bilanss 13. kuupäevaks) analüüsi ja seda seni vähem kasutatud uurimismeetodite alusel. Ettearvatult tuletatud (auditeerimata) andmestiku varal tehtud analüüside tulemused erinesid järsult finantsaruandluse alusel tehtud analüüsidest. Alljärgnevalt paarist olulisemast järeldusest.
Raha konversioonitsükli (cash conversion cycle) kestus enamikul Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel on negatiivne, ligikaudu miinus 20 päeva. Negatiivse raha konversioonitsükliga ettevõte elab oma kreeditori rahaga, mistõttu kreditoorne võlg ettevõtte finantseerimisallikates moodustab üle 70%.
Majanduspraktika jaoks tähendab see, et meie kommertspangad või faktooring-firmad peaksid mõtlema selliste teenuste pakkumisele, mis vabastaksid need ettevõtted suurtest kreditoorsetest või võlausaldajad debitoor-setest võlgadest.
Majandusliku lisandväärtuse (economic value added -- EVA) ja lisandunud turuväärtuse (market value added -- MVA) kontseptsiooni arendasid välja Joel Stern ja Bennett Stewart. EVA ja MVA meetodid on leidnud rakendamist kogu maailmas ettevõtte finantsaruandluse analüüsis.
Mõlemad meetodid on seotud nn vaba rahavoo määramisega. Väga suurel osal Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel on vaba rahavoog (free cash flow) negatiivne, mis ongi loomulik kasvavate ettevõtete puhul. Tänu uuele tulumaksuseadusele ettevõtete investeerimissoovid suurenevad veelgi, mistõttu võib lähiaastateks prognoosida suuri negatiivseid vabu rahavoogusid. Kuigi investeerimine on progressiivne ja mõistetav, tuleb leppida olukorraga, et rakendades MVA meetodit, väheneb paljude Eesti ettevõtete turuväärtus.
Ettevõtte finantsanalüüsi tulemuste vastu tunnevad huvi konkurendid, tarnijad, kliendid, pangad, maksuamet jne, mistõttu analüüsi suunitlus on igal erineval juhul erinev.
Vaatamata huvide ja suunitluste erinevustele peab saadav pilt olema võimalikult tõene, mitte eksitav. Otsustav roll jääb siin usaldusväärsetele algandmetele ning kasutatavatele analüüsimeetoditele.
Autor: Vambola Raudsepp
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele