Reedel ütlesid analüütikud, et uus kavandatav Balti torujuhtmesüsteem (BTS), mis on mõeldud Venemaa nafta möödajuhtimiseks Läti ja Leedu naftaterminalidest, tähendab neile tõsist, kuid mitte surmavat hoopi, iseäranis kui arvestada, et BTS valmimiseni on veel pikk tee.
1997. aastal käivitatud projekti maksumuseks hinnatakse 800 miljonit dollarit ja arvestuste kohaselt aitab see nafta eksportimisel tonni pealt säästa 3-4 dollarit, mis praegu läheb Balti riikidele, kirjutab Reuters.
Venemaa presidendi kohusetäitja Vladimir Putin ütles neljapäeval uut naftamarsruuti kommenteerides, et see aitab kohalikel naftafirmadel ainuüksi Läti kaudu naftatranspordi arvel aastas säästa 100 miljonit dollarit.
Paistab, et selles avalduses on teatud valimiseelset retoorikat. Kahtlemata mõjutaks BTS Lätit, sest läbi Ventspils Nafta läheb praegu 12--14% Venemaa toornafta ekspordist väljaspool SRÜd ja Ventspils Nafta on riigi suurimaid maksumaksjaid. Kuid teisalt Venemaa huvid Lätis kindlalt jätkuvad, sest Läti Merelaevanduse müüki mineva 44% aktsiate üheks peamiseks ostjakandidaadiks on Lukoili tütarfirma Lukoil-Arctic-Tanker. Firma kontrolli all on juba Murmanski Merelaevandus, mis sisuliselt tagab talle monopoli Põhjamerel.
Leedus läheb nafta välja põhiliselt Butinge terminali kaudu, mille päevavõimsus tahetakse suurendada 160 000 barrelini ja mis kulub Mazheikiu Nafta kontserni koosseisu.
Mazheikiu Nafta aktsiatest on huvitatud Lukoil, mis naftakraanide kinnikeeramisega on firmale jätkuvalt survet avaldanud. Seetõttu jääb Mazheikiu Nafta omaniku USA Williams Internationali äriplaani kohaselt Butinge tänavuseks ekspordimahuks plaanitud 4 miljonit tonni naftat ilmselt saavutamata ja tegelik käive võib tulla vaid umbes 1,6 miljonit tonni.
Et Lukoili kontrollitava torujuhtme blokaadi murda, tõestas Mazheikiu Nafta eelmisel nädalal esmakordselt, et ta suudab Venemaalt ka meritsi naftat sisse vedada. Kreeka lipu all sõitev tanker Alexandros tõi Muuga sadamast Butingesse 65 000 tonni Surgutneftegazi naftat.
Analüütikute sõnul oli Primorski naftajuhe algselt mõeldud eelkõige Venemaa naftaekspordi kitsaskoha likvideerimiseks, sest Venemaa naftatootmismaht on palju suurem, kui ta välismaale eksportida suudab. Sellisel juhul peaksid kõik läänesuunalised naftajuhtmed jätkama piisava võimsusega töötamist ka pärast BTSi valmimist, arvavad nad.
Praegu on Venemaal põhiline leida selle kuluka projekti jaoks piisavalt raha, sest välisinvestorite huvi on seni olnud üsna leige.
Autor: ÄP
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini