Euroopa Komisjoni (EK) konkurentsivolinik Mario Monti väidab, et autoturgu ei saa vaadelda Euroopas tervikuna, vaid ainult riigiti. Kui Volvo ostab Scania, siis läheb tema kätte 93% Rootsi veoautoturust ja samuti saab ta domineeriva positsiooni Taani, Soome ja Norra veoauto- ja bussiturul. Suurbritannias ja Saksamaal omandaks Volvo vastavalt 37- ja 17protsendilise turuosa.
Euroopa Liit rakendab piiravaid abinõusid üldjuhul, kui turuosa ületab 30%. Milliseid järeleandmisi tuleb Volvol ühinemistingimuste täitmiseks, sellest lubas Mario Monti teatada 14. märtsil. Volvo ise on valmis loobuma tütarfirmast Bilia ja Scania kolmest edasimüüjast, kuid sellest Euroopa Komisjonile väidetavalt ei piisa.
Volvo juhtkond eesotsas tegevdirektor Leif Johanssoniga püüab EK seisukohale vastu vaielda sellega, et ühinemine annaks firmale kolme aasta jooksul säästu kuni 9 miljardit Eesti krooni aastas, ent kui EK sunnib Volvot paljudest tähtsatel turgudel paiknevatest allüksustest loobuma, siis on kokkuhoiuefekt palju väiksem.
Volvo põhiline vastuargument on, et Volvo positsiooni ei tuleks vaadelda ei Rootsis ega Suurbritannias, vaid Euroopa Liidus tervikuna. Sellisel juhul Volvo ja Scania ühine turuosa isegi kahaneb.
Analüütikute sõnul võib komisjon anda Volvole kolm vastust: lükata ühinemise tagasi, esitada liiga suuri nõudmisi, mille täitmine halvendaks firma konkurentsivõimet, või siis laseb Volvol ja Scanial ühinemisplaani tagasi võtta, mis võimaldab vältida ELi eitavat vastust ja esitada hiljem muudetud ühinemisplaani. Volvo eelis on see, et Euroopas avaldatakse suurühinemiste puhul küllalt tugevat poliitilist survet, mis taotleb Euroopa tööstuse konkurentsivõime suurendamist. Seni on EL tagasi lükanud mitmest tuhandest ühinemistaotlusest ainult 11.
Volvo ja Scania konkurendid, kes samuti ühinemisplaani peavad, jälgivad pingsalt sündmuste arengut. Näiteks on teada, et Renault tahab ühendada veoautotootmise Fiati tütarfirmaga Iveco ning Ameerika firma Paccar, kellele kuulub DAF, soovib kokku minna Saksa MANiga.
Autor: ÄP