Lääne-Viru Maakohus tühistas ASi Andmevara divisjonidirektorile Allan Lahile piirkiiruse ületamise eest määratud trahvi. Otsust põhjendati sellega, et karistuse määramise aluseks ei saa olla üksnes kiirusemõõturi näit.
Kuigi liiklustrahvid on Eesti riigis ühed mõnusamalt laekuvad trahvid, on ka siin näiteid, kus korrakaitsja silma kinni pigistab.
«Võtame näiteks paragrahv 150, mis räägib alkoholijoobest avalikus kohas,» lausub politseiameti korrakaitse osakonna ülemkomissar Udo Rehkalt. Kuigi ka siin ähvardab 23- kuni 1380kroonise trahvi maksmata jätmise korral lõpuks haldusarest, on trahvimata jätmise peamine põhjus selle vähene tähtsus, tunnistab Rehkalt.
Rehkalti sõnul valmistab probleeme just napsulembene osa elanikest, kel miinimumtrahvigi tarbeks raha ei ole. «Neilt pole ka täitevametil midagi võtta,» puudub trahvide paremaks laekumiseks Rehkalti sõnul märkimisväärne perspektiiv.
Avalikus kohas joomise eest trahvi tegemine või selle tegemata jätmine sõltub konstaablist. «Tallinn on suur oma anonüümsuses, 12 kuu jooksul jäeti trahvimata 516 korral. Samas maal tunnevad politseinikud inimesi läbi ja lõhki ning teavad, kas inimene suudab trahvi maksta,» kirjeldab Rehkalt piirkondlikke erinevusi. «Lääne-Virumaal jäeti karistuseta 210 korral, Põlvas ei kordagi.»
Eelmise aasta suvel hakkas kehtima euroopalik tööohutuse ja töötervishoiu seadus, mis võimaldab trahvida harjumatutena tunduvate asjade eest -- näiteks esmaabikapis kindla hulga haaknõelte puudumise eest 4100 krooni vastutajale.
Õnneks jäävad sellised summad vaid verejanulisemate inspektorite unenägudesse, statistika näitab keskmiselt 1000krooniseid trahve.
Eelmisel aastal tegi tööinspektsioon füüsilistele isikutele 282 trahvi kogusummas 224 410 krooni. Seda on kokku vähem, kui oleks võimalik teha juriidilisele isikule ühe õigusakti nõude täitmata jätmise eest, kui see põhjustab surmaga lõppenud õnnetuse. Samas surmaga lõppes eelmisel aastal 56 tööülesannete täitmist, raske tervisekahjustuse sai 405 töötajat.
«Tööinspektsioon püüab tegutseda Euroopa mallide järgi,» selgitab tööinspektsiooni peadirektor Priit Siitan väheste trahvide tagamaid. «Inspektsioon püüab olla nõustaja ja abistaja. Kui tööandjad ignoreerivad ettekirjutusi, siis läheb asi karmiks.»
Aasta alguses meedias tähelepanu äratanud juhtum Stockmanni kaubamaja ehitusel, kus õnnetusse sattunud alaealisel Raul Kellol polnud ei töölepingut ega haigekassakaarti, on praeguseks lõppjärgus. Kello tööandjat on trahvitud veidi enam kui 1000 krooniga ning ta saab lähipäevil tööinspektsioonilt selgitava ettekirjutuse.
Tallinna ja Harjumaa tööinspektsiooni juhataja Jaan Kiviall lausub, et tööinspektor on tegelikult inimene, kel võib ettevõtte juhist kahju olla. Trahvi asemel võib piirduda ettekirjutusega, kui on alust arvata, et puudusi hakatakse likvideerima kohe. Esmakordsel külastusel trahvi saamiseks peab ettevõte ikka väga kõvasti eeskirju rikkuma, tõdeb Kiviall.
Hetkel kuum
Jürgen Ligi: Eestis ei ole liiga palju makse tõstetud
Et inspektorile alati tööandja lubadustest ja heast tahtest ei piisa, räägib see, et tänavu on tööinspektsioon asunud ka juriidilisi isikuid trahvima.
«ASile Nordic Jetline tehti 2. veebruaril 10 000kroonine trahv, kuna nad eirasid tööinspektori töölepingute alaseid ettekirjutusi,» toob Kiviall näite.
Trahvidest karmimaks karistuseks peab tööinspektsioon võimalust algatada tööandja süül tekkinud tööõnnetuste puhul kriminaalasi.
Eelmisel aastal algatati kümme kriminaalasja, kusjuures üks lõppes pooleteiseks aastaks tingimisi vangi mõistmisega kaheaastase katseajaga. Tegemist oli alaealise metsatööle võtnud inimesega, kuna alaealine sai surma.
Kuigi maksuameti haldurid koguvad trahve plaanitust enam, pole inimlikkus neilegi võõras.
«Kui ikka inimene karjub, et kõik teised on süüdi, siis see muidugi kallutab revidendi suhtumist võrreldes inimesega, kes oma süü üles tunnistab,» tõdeb maksuameti pressiesindaja Koit Luus.
Ametnikud tohivad trahve määrata vaid mingi piirini, suuremad summad jäävad kohtu pädevusse. Kuid inimlik pole võõras kohtuski.
Näiteks Gaifero juhatuse liige Igor Aniskovit? kinnitas kohtus, et 50 000 krooni suurune trahvimäär oleks firmale hukatuslik ja firma omaniku puhtsüdamlikku ülestunnistust arvestades määras kohus piraatplaatidega kaubitsejale miinimumtrahvist kümme korda kergema karistuse.
Tolliseadus lubab võltskauba riiki toomise eest teha trahvi kauba väärtuse kuni kolmekordses ulatuses, salakaup aga erikonfiskeeritakse. Tegelikult jäävad trahvid tunduvalt väiksemaks.
Narva jalakäijate sillal on määratud isegi viiekrooniseid trahve, selgitab tolliameti teabetalituse vanemspetsialist Arvo Taar. «Pensionäridele ongi suuremaks karistuseks alkoholist ja sigarettidest ilmajäämine, mida nad Ivangorodi turult odavamalt on toonud.»
Mis jääb tegemata pensionäridega, tehakse tagasi ettevõtetega. Eelmisel aastal laekus just peamiselt neilt oodatud 3 miljoni krooni asemel kaks korda rohkem trahve.
Laekunud 6,25 miljonit krooni oli isegi suurem kui määratud summa, kuna aastaid tagasi vahele jäänud kütuseärid maksavad miljonitesse ulatuvaid trahve siiani.