• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kogumispensioni hind

    Kogumispensioni süsteemi rakendamise kava avaldamine internetis on käivitanud üsna elava arutelu. Kahjuks on selle hulka sattunud müra, mida on võimendanud ka Äripäev.
    Tänases pensionisüsteemis peab riik selleks, et pensione välja maksta, piisavalt maksustama tööealist põlvkonda. Raha, mis eile sotsiaalmaksuna koguti, makstakse homme pensionidena välja põhimõttel peost suhu.
    Riigi vahendatav ümberjaotus põlvkondade vahel töötab reeglina tõrgeteta seni, kuni neid, kellele pensioni makstakse, ei ole väga palju, ja neid, keda maksustada, on piisavalt ja ühele töötajale langev koormus pole suur. Probleemid tekivad, kui maksustatavaid jääb vähemaks, ent pensionisaajate arv kasvab. Riigil on valida, kas maksta igale pensionärile senisest vähem või nõuda iga töötaja kohta senisest rohkem maksu.
    Kogumispensioni puhul lähevad töötaja pensionimaksed tema enda tulevase pensioni jaoks. Selline skeem ei sõltu põlvkondadevahelisest ümberjaotusest (loe: pensioniealiste põlvkondade valitsusele antud mandaadist töötajaid maksustada), sest pensioniõiguse aluseks on inimese enda loodud vara. Pensionisüsteemi ülesanne on säilitada ja suurendada vara väärtust.
    Teise pensionisamba rajamisel on põhiküsimus selles, kuidas senine peost suhu süsteem osaliselt asendada süsteemiga, millel on vara oma kohustuste täitmiseks.
    Sotsiaalkindlustusreformi komisjon on valitsusele teinud järgmised ettepanekud:
    1. kehtestada II samba makseks 5--7 % palgast;
    2. teha II sammas kohustuslikuks kuni 35aastastele ja anda üle 35aastastele võimalus valida, kas tasuda enda makse II samba pensionifondi või I samba eelarvesse;
    3. kehtestada reeglid, kuidas edaspidi suurendada I samba pensione;
    4. sätestada II samba pensionifondide vara haldajatena eraõiguslikud fondivalitsejad ja näha ette tagatismehhanismid.
    I samba sotsiaalmaks ja II samba kohustuslik makse on kvalitatiivselt erinevad -- üks on riigi tulu, teine mitte. Nii on otseselt eksitav jutt sotsiaalmaksu suurenemisest. Komisjoni ettepaneku kohaselt sotsiaalmaks väheneb. Reformi tagajärjel laekuks riigikassasse tööandja makstavat sotsiaalmaksu senisest vähem, II sambaga liitunud töötajate makse laekuks isiklikule arvele pensionifondis. Siit tekibki nn ülemineku hind. Riigi tulu I samba sotsiaalmaksust väheneb, ent säilib kohustus maksta riiklikke pensione.
    Selleks tuleb saamata jääv tulu kompenseerida muudest vahenditest. Põhimõttelisi võimalusi on kolm: leida raha riigieelarvest (kärpides riigi muid kulutusi), võtta laenu või kehtestada töötajatele lisamakse. Igal võimalusel on erinev makromajanduslik tähendus, erinev on ka see, kellele pensionisüsteemi probleemide lahendamise rahaline koorem langeb. Mõistlik on jagada see kõigi kolme võimaluse vahel.
    Riik kulutab tänavu pensionidele 6,5 mld krooni ehk ca 7,5% sisemajanduse kogutoodangust. II sammas ei suurenda riigi kulusid. Vastupidi, sedamööda, kuidas II samba osatähtsus kasvab, vähenevad riikliku I samba kulud. Väited II samba kurnavast mõjust on aga sisuliselt samaväärsed väidetega, et maksude alandamine on riigile kurnav.
    Ootused riiklike pensionide suuruse suhtes on täna märksa suuremad kui võimalused neid ootusi rahuldada olukorras, kus töötajate arv püsivalt kahaneb. On loogiline, et need ootused avalduvad varem või hiljem poliitilises surves suurendada sotsiaalmaksu või riigieelarve eraldisi riiklike pensionide maksmiseks. Eriti kui senistest sotsiaalmaksu tuludest ei jätku enam riiklike pensionide väljamaksmiseks. See olukord on tegelikult juba saabunud. Samas, mida kõrgem on I samba sotsiaalmaks, seda kallim on tulevikus kogumispensionile ülemineku hind. Nii on suur vahe, kas suurendada I samba sotsiaalmaksu või kehtestada lisamakse II samba loomisel.
    II sammas on tõenäoliselt ainuke võimalik kindlustus, et tulevikus suudetakse vältida I samba sotsiaalmaksu määra ebamõistlikku tõusu. Alternatiiv, kus I samba sotsiaalmaksu ja II samba maksemäärade aritmeetiline summa on suurem senisest tööandja sotsiaalmaksu määrast, pole sama, mis sotsiaalmaksu tõus.
    Muidugi on inimesi, kelle maailmapildi, isikliku või ärihuviga II samba kava hästi ei haaku. Nende jaoks avaldan väikese saladuse. Tõesti, pensionide eest makstavast hinnast on põhimõtteliselt võimalik vabaneda. Ainult et sel juhul tuleb kõigil loobuda ka sissetulekust oma vanaduspõlves. Vastasel korral jääb kaks võimalust: maksta oma pensioni eest ise või veenda-sundida selle eest maksma teisi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Adam Erki Enok: elekter on kallis. Aga kes investeeriks tootmisesse, kui hind võib nulli kukkuda?
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
Elektri hind on kõrge ja kahjustab nii ettevõtete konkurentsivõimet kui ka eraisikute toimetulekut. Erakond Isamaa on välja hüüdnud plaani hinda kunstlikult alla tuua, kuid see ei lahenda olukorda, kus tootmisvõimsusi on lihtsalt puudu. Vaja oleks hoopis mehhanismi, mis julgustaks uutesse tootmisseadmetesse investeerimist, kirjutab päikesepaneelide tootearenduse spetsialist Adam Erki Enok.
USA aktsiaturud alustasid uut nädalat langusega
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
USA suurimad aktsiaindeksid lõpetasid esmaspäeva langusega ning tähtsaid uudiseid, mis oleks investorite meeleolusid tunduvalt muutnud, ei ilmunud. Jätkuvalt muretsetakse kõrge inflatsiooni ja rahapoliitika karmistamise pärast, vahendab Reuters.
Baltika juht lahkub ametist
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Baltika juhatuse esimees Flavio Perini lahkub poolte kokkuleppel ametist, uueks juhiks saab senine juhatuse liige Brigitta Kippak.
Raadiohommikus: tehinguturul ja Ukrainas toimuv
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu NATO idatiiva tugevdamisest, Eesti tehinguturul toimuvast sõja valguses ja sellest, mida arvab Ukraina ettevõtluse perspektiividest seal äsja äridelegatsiooni koosseisus käinud ettevõtja.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis tuleb juttu NATO idatiiva tugevdamisest, Eesti tehinguturul toimuvast sõja valguses ja sellest, mida arvab Ukraina ettevõtluse perspektiividest seal äsja äridelegatsiooni koosseisus käinud ettevõtja.
G7 riigid keelavad taas Kiievit rünnanud Venemaa kulla importimise
Maailma juhtivad tööstusriigid keelustavad Venemaa kulla importimise, et piirata sõda pidava Putini rahaallikaid. Samal ajal toibub Ukraina pealinn esimesest raketirünnakust üle mitme nädala.
Maailma juhtivad tööstusriigid keelustavad Venemaa kulla importimise, et piirata sõda pidava Putini rahaallikaid. Samal ajal toibub Ukraina pealinn esimesest raketirünnakust üle mitme nädala.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.