Hinnatõus võib olla ebaseaduslik

Advokaat Indrek Leppiku kinnitusel keelab kuni 1999. aasta 1. juulini kehtinud krediidiasutuste seadus pangal sõlmida lepinguid, mille tingimusi ta saaks ühepoolselt muuta, enamik pangakliente on oma lepingud aga sõlminud just aastail 1995?1999, mil seadus sellisel kujul kehtis. Sellest järeldas Leppik, et nendelt klientidelt ei tohi pank kõrgemat teenustasu nõuda.

Hansapanga jurist Lauri Isotamm ütles, et ka vanas seaduses oli hinnakirjale võrreldes muude lepingutingimustega tehtud erand ning pangal oli õigus teenustasusid ühepoolselt muuta.

?Ja isegi kui see ei oleks nii olnud, siis oleks see muutunud seaduslikuks uue krediidiasutuste seaduse jõustumisega möödunud aasta juulis,? sõnas Isotamm. Ta märkis, et kui iga hinnakirja muudatust tuleks iga kliendiga kirjalikult kokku leppida, siis poleks mõtet Eestis eraisikutele enam pangateenuseid osutada ning pangaarvet saaksid kasutada ainult suured ärikliendid.

Tarbijakaitseameti asedirektor Enn-Toivo Annuk on öelnud uudisteagentuurile BNS, et pankadel ei ole eetiline teenida eluks vajalike teenuste, nagu vee-, kanalisatsiooni-, elektri- ja telefoniarvete pealt.

?Ühispank ja Hansapank on monopolid, vee ja elektri eest ei saa minna tasuma Merita Panka,? märkis ta.

1. aprillist muutuva Hansapanga hinnakirja järgi maksab seni tasuta eraisiku internetipanga maksekorraldus 3 krooni, kontoris tehtava sularahamakse hind tõuseb 15-lt 25 kroonile.

Hansa- ja Ühispanga äriklientidele on internetimaksed tasulised juba jaanuarist.

Lähipäevil on ka Ühispank lubanud teatada, kas ja kuidas ta maksustab eraisikutest klientide internetis tehtavad maksed.