Kolme Euroopa riigi börsid lähevad kokku

Ühinemine, millest on kavas teatada hiljemalt tuleval esmaspäeval, oleks esimene eri riikide börside täismahuline koostöö. Koostöö tihendamise taga on eelkõige investorite surve, kes on huvitatud Euroopa börside integreerumisest, sest see muudaks neile üle Euroopa riigipiiride aktsiate ostmise odavamaks ja lihtsamaks. Ükski mainitud börs ei ole seni soostunud läbirääkimiste tulemusi kommenteerima, üksnes Belgia rahandusminister Didier Reynders on maininud, et koostööläbirääkimised on ?hästi edenenud?.

Asjaga lähemalt kokku puutunud inimesed väidavad, et kolme börsi vahel kujuneb välja tööjaotus: edaspidi koondub suurte hea mainega firmade aktsiatega kauplemine Pariisi börsile, Brüsseli börs kujuneb väikeste ja keskmiste firmade aktsiatega kauplemise kohaks ning Amsterdami osaks jääb tähtajaliste lepingute ja hankelepingute sõlmimine.

Kui selline tööjaotus saab teoks, siis on Pariisi börsil lootust hakata Londoni ja Frankfurdi börsiga märksa jõulisemalt konkureerima ja tõusta Euroopa keskseks aktsiabörsiks. Ehkki Pariisi börs jääb turukapitalisatsioonilt Euroopas alla ainult Londoni börsile, on üldiselt teada, et Pariisi börs ise tunneb, et tal ei ole piisavat kaalu Londoni ja Frankfurdi börsi kõrval, pidamaks nendega läbirääkimisi uue üleeroopalise elektronbörsi loomiseks.

Ühinemisettepanekut peetakse ühtlasi päästerõngaks Brüsseli börsile, mis viimasel ajal on kannatanud selle läbi, et paljud suurfirmad on sealt pärast teiste firmade ülevõtmist lahkunud. Börs on seetõttu jaanuarist peale kaotanud oma väärtusest peaaegu 20. Belgia börsil on tulu langusele aidanud kaasa see, et kolm suurima turukapitalisatsiooniga firmat ? Belgia-Hollandi finantsfirma Fortis, energeetikafirma Electracabel ja KBC pank ? on kohe-kohe välja kukkumas FTSE Eurotop 100 indeksist, kuna nad on jäänud liiga väikseks. Nähes Belgia börsi taandarengut, on osa firmasid ähvardanud üle minna Londoni börsile, kui Brüsseli börs midagi ette ei võta.

Huvi Brüsseli börsi vastu on kahandanud ka asjaolu, et riigi kahekümne juhtiva firma seas on vähe uue majanduse ehk telekommunikatsiooni- ja tehnoloogiafirmade aktsiaid. Seal domineerivad põhiliselt intressitundlikud finantsfirmade aktsiad. Võib öelda, et niipea kui Euroopa ühisraha käibele tuli, hakkasid institutsioonilised investorid siirduma uutele ja avaramatele jahimaadele.

Arusaadavalt on kolm börsi saanud ühinemisplaanile toetuse oma riigi rahandusministeeriumilt. Uue ühisbörsi loomisest on vormiliselt kavas teatada Londonis.

Analüütikud ütlevad, et uue börsi teke põhjustab kohe peavalu Euroopa Komisjonile, kellel ei ole pretsedenti uue börsi tegevuse reguleerimisel, sest seni alluvad need rahvusriikide seadustele.

Asjatundjad, kes praegust ühinemist lähemalt jälgivad, on kindlad, et kolme börsiga asi ei piirdu, vaid et selle grupiga liitub veelgi börse, näiteks Madridi oma. Ühtlasi on see esimene samm üleeuroopalise finantsturu loomisel.

Erinevalt aktsiaturust on Euroopa tähtajaliste tehingute turg palju integreeritum, eriti pärast 1998. a loodud Eurexit, mis on saanud maailma suurimaks tähtajaliste tehingute turuks.

Autor: ÄP