Kartellilepe vee hinna kujundamisel?

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

OMX Baltic0,08%318,14
OMX Riga−1,09%954,61
OMX Tallinn−0,01%2 205,83
OMX Vilnius0,19%1 500,85
S&P 5000,17%7 650,5
DOW 30−0,18%51 682,64
Nasdaq 0,39%26 522,55
FTSE 100−1,45%10 659,13
Nikkei 2251,38%65 018,95
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,17
EUR/RUB0,00%96,6

Vee hinna kujundamisel arvestatakse mitte ainult kulutustega, mis on seotud põhjavee ammutamisega. Suurem osa kulutusi langeb vee tarbijani tarnimise peale.

Sellest kõnelevad hinnad, mida tarbija on sunnitud maksma veetootjale. Hinnad esitatakse summaarselt koos kanalisatsiooni ja heitvee puhastuse kuludega ning moodustasid mullu 13?14 kr/m³ eest Tartus, Rakveres ja Pärnus, 17?18 kr/m³ vahel Keilas ja Paldiskis. Eesti rekord on siiani kindlalt püsinud Haapsalu käes ? 22,5 kr/m³ eest! Viimane juhus on eriti paradoksaalne ning peaks mõtlema panema neid, kes on kutsutud hea seisma lihtinimese heaolu eest.

Nimelt kasutatakse Haapsalus analoogiliselt kogu Põhja-Eesti suuremate asumistega ühte ja sama ? kambriumvendi veelademe vett. Samal ajal kui näiteks Põhja-Eesti linnades tuleb seda tõsta maapinnale 40?70 m sügavuselt, Kohtla-Järve ja Jõhvi kandis koguni enam kui 100 m sügavuselt, jääb Haapsalus vee tõstekõrgus kõigest paarikümne meetri piiridesse. Seega, vee hinna suhe peaks loogiliselt võttes olema vastupidine.

Kokkuvõttes võib konstateerida, et vee hind oleneb ühelt poolt sellest, kuivõrd ratsionaalselt on lahendatud vee tarbijani transportimise skeem. Teisalt jääb selline mulje, et vee hind Eestis, nii nagu bensiini, side hind, on reguleeritav kuskilt ülaltpoolt.

Lipulaev oli Tallinn, mis oma ebaratsionaalselt paigutatud investeeringutega tõstis lati liiga kõrgele. Edasi läks nagu läks ? monopolid hakkasid Tallinna eeskujul dikteerima hindu.

Tarbija kanda jäid kõik konkurentsivabad veemajanduse arenguskeemid, nendest lähtunud investeeringud, ebaratsionaalselt või ebamajanduslikult tehtud kulutused. Inimeste sotsiaalsest kaitsest oleme veel kaugel. Toodud väitega julgen välja tulla üksi sellepärast, et analoogilistes looduslikes ja majandustingimustes asuvas Riias ja Vilniuses on joogivee hind (kanalisatsiooni arvestamata) vastavalt 4,7 kr/m³ ja 3,8 kr/m³, samal ajal kui Tallinnas on 7,3 kr/m³, Tartus, Viljandis, Põlvas, Võrus, Tapal, Narvas 1997?1998. a andmeil on 3?5 kr/m³ vahel, Haapsalus 12,4 kr/m³!

Kõrvutamiseks võib tuua veel teisi joogivee hindamise andmeid: Peterburis 2 kr/m³, Varssavis ja Bratislavas 3,8 kr/m³, Roomas 4,07 kr/m³. Euroopa odavaim vesi ? 1,56 kr/m³ on Bukarestis ja kallim Brüsselis ? 12,4 kr/m³.

Kartellilepe vee hinna kujundamisel?

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised