Paberajakirjanduse aeg on mööda saamas

Uudis Sõnumilehe ja Õhtulehe ühendamisest on omapärane ja viitab mitmele asjale.

Paberajakirjanduse aeg hakkab lihtsalt mööda saama ? pole võimalik loodusjõududega ning tehnoloogia arenguga enam kakelda. Teavitamisärist ei teeni enam metsakasvatajad ja tselluloosikeetjad vaid hoopis kaablivedajad ja võrgupunujad ning eetrivõrgutajad.

Kui tselluloosivabrikul polnud mingit mõtet oma meediaväljaannet pidada, siis kõige lihtsam on tänasel päeval meediaväljaandeks muutuda mitte senistel ajalehtedel, vaid hoopis senistel kommunikatsiooniettevõtetel ? Sõnumi- ja Õhtu- ja muud lehed on kahjumis, kuid näiteks Eesti Telefon igati priskes kasumis. Gutenbergi leiutis ? trükipress ? näikse olevat oma töö meedialoomises ära teinud.

Pabermeedia liitmisel loodetav kulude kokkuhoid on üldjuhul vaid kena lootus, kuna tänasel päeval on elektroonilise, eriti just võrgumeedia ootused tarbijat teenindama hakata meeletud.

Kui kahjuminumbrid Eesti trükimeedias on sama suured kui investeeringute maht uue meedia struktuuridesse, võib arvata, et massiteavitamistehnoloogia areng on jõudnud teatava riskipiirini. Uus kaev on valmis...vanasse võiks nagu juba ju sülitamagi hakata.

Muide, ka Titanicu uppumise ja muudegi laevade põhjamineku puhul on ikka ette tulnud, et kui üks osa laevast vajub, võib teine koguni veepinnast kõrgemale tõusta. See paraku on ajutine ilming ning selle jälgimisel ei tasu järeldust teha, et uppumine on asendunud hoopis tõusmisega veepinna kohale ja, mine tea, ehk muutub laev koguni lennumasinaks...

Tabloidlehtede hinnasõda tekitas olukorra, kus ka targale lugejale hakkas kollane värv teatavat lugemiskihu ja vaatamiskihu tekitama. Õige pea märkas toosama targapoolne lugeja, et igapäised kollaka varjundiga jutud on tüütud ? parem on võtta kord nädalas üks paksem kõmukas klantspiltidega.

Lugejaskond on nihkunud nädalakõmu lugema. Igapäine uudis ei huvita enam paljusid ? vähemalt ajaleheallikast võetuna.

Tegelikult on tugitoolis mõnus mida iganes muudki sirvida: näiteks raamatut. Uudised, sellisel kujul nagu maailm neid mõistab, on eelkõige tegude korrigeerimiseks vajalikud. Need uudised tulevadki ruttu mingisse e-karpi ? neid saab sealt otsida neid saab seal võrrelda jne.

Trükitu annab kindlasti teatava privaatsuse: keegi ei saa sind raamatut või muud kirjasõna lugedes jälgida: mida klikid, kui kaua kuskil viibid jne.

Polüsahhariidne meedia on loovutamas oma kohta ränipõhisele ja see, mida me Eestis näeme, pole mitte midagi muud kui positsioonide vahetuse ilming. See muutus muudab tõenäoliselt ka internetti veidi üllatustevaesemaks ? nähtus, mis on paratamatu koos kapitali kontsentreerumisega ühest kohast teise.

Igasugune ühinemine on alati mingi lagunemise, jagunemise, paljunemise jne eeldus.