- OMX Baltic−0,11%300,05
- OMX Riga0,08%889,47
- OMX Tallinn−0,21%2 061,2
- OMX Vilnius0,03%1 207,68
- S&P 500−0,02%6 267,23
- DOW 30−0,71%44 142,52
- Nasdaq 0,7%20 784,79
- FTSE 100−0,66%8 938,32
- Nikkei 2250,55%39 678,02
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,56
- OMX Baltic−0,11%300,05
- OMX Riga0,08%889,47
- OMX Tallinn−0,21%2 061,2
- OMX Vilnius0,03%1 207,68
- S&P 500−0,02%6 267,23
- DOW 30−0,71%44 142,52
- Nasdaq 0,7%20 784,79
- FTSE 100−0,66%8 938,32
- Nikkei 2250,55%39 678,02
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,56
“Ma ei tea, mida põrgut Putiniga juhtus,” on Donald Trump hämmingus. “Ma tean teda ammusest ajast ja olen temaga alati hästi läbi saanud. Nüüd lennutab ta aga rakette linnade pihta ja tapab inimesi – mulle ei meeldi see kohe üldse.”
On taas alanud kannapöörde nädal, kus Trump ja tema lähinõunikud räägivad Venemaale lisasanktsioonide kehtestamisest. Neist samadest, mida Trump eelmisel nädalal ei tahtnud, aga sellest eelneval nõudis.
Teise kannapöörde tegi ta suhtes Euroopa Liiduga, kui ähvardas esmalt reedel, et tõstab ennaktempos tolle juba juunis, ent siis taganes sellest pühapäeval pärast telefonikõnet Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga, lubades jääda algse 9. juuli tähtaja juurde.
Just seepärast on enamik Euroopast mõistnud, et USA sõna ei maksa midagi. Nüüd on suur küsimus, kas Saksamaa oma maksab. Selle nädala briifing esitab hüpoteesi: vahest maksab see isegi rohkem, kui seni oleme aru saanud. Pikemalt juba allpool.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida aadressilt kampaania.aripaev.ee/globaalne-briifing
Iisrael liigub paariariigi staatuse suunas. Juudiriigi peaminister Benjamin Netanyahu lubas, et Iisraeli väed okupeerivad Gaza sektori kolmveerandi ulatuses ja suunavad selle 2 miljonit elanikku kolme asulasse. Milline on pikk plaan Gazale, Netanyahu ei ütle ja võib-olla ka ei tea.
Samal ajal on sektoris sisuliselt otsa lõppemas nii arstimid kui ka toit. Esmaspäeval lisas õli tulle Jeruusalemmas toimunud paremradikaalide marss, mis tähistas püha linna idaosa annekteerimist 1967. aastal. Üritusel toimusid ulatuslikud kokkupõrked nii palestiinlaste kui ka liberaalsemate Iisraeli kodanikega.
Ebamääraseid signaale kõlab ka võimaliku vaherahu kohta. USA läbirääkija Steve Witkoffi sõnul on Hamas nõus relvarahu kehtestama, Iisrael seevastu ütleb, et pakkumine pole tõsine. Euroopa ähvardab Iisraeli sanktsioonidega.
Venemaa ründab täie jõuga. Vene raketiväed on saatnud Ukraina suurlinnade pihta selle sõja kõige suuremaid drooni- ja raketiparvesid, tappes tsiviilisikuid ja hävitades asumeid. Piiri ääres on Vene väed suutnud enda kätte saada ka mõned külad.
Positiivse arenguna kulmineerus pühapäeval seni suurim vangide vahetus, kui kummaltki poolelt pääses koju tuhat meest. Ning esmaspäeval kinnitas Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz, et mitte üks liitlane ei piira Ukrainat pikamaarakettidega Venemaa pihta tulistamast.
USA tollid veel ei jõustu. Ehkki Trump ähvardas reedel, et lööb euroliidule peale 50protsendilised tollid, tõmbas ta nädalavahetusel tagasi. Pühapäeval ütles ta, et Euroopaga püütakse lähiajal midagi kokku leppida. 9. juulil kukub kell 90päevasele pikendusele, mille järgi kehtivad praegu üle Atlandi valdavalt üksnes 10 protsendi suurused tollid.
Kirde-Euroopa lennufirmad raskustes. Soome avalikkuses kasvavad üleskutsed, et riik loobuks rahvusliku lennufirma Finnair lausalisest toetamisest. Helsingin Sanomate analüüsi järgi on riik viimastel aastatel matnud üle 2 miljardi euro ettevõttesse, mille turuväärtus on vaevu pool miljardit. Finnairi juhid ütlevad seevastu, et ehkki koroonapiirangud ja Venemaalt ülelendamise keeld on viimastel aastatel bilanssi räsinud, oleks ettevõte rohelises, kui läbirääkimised pilootide ametiühinguga ja kaasnevad streigid parasjagu sedavõrd suurt ressurssi ei nõuaks.
Hetkel kuum
Samal ajal otsib lätlaste Air Baltic endale uut juhti. Esmaspäeval ütles nõukogu juht, et CVsid on laekunud 40 inimeselt ligi 30 riigist. Ettevõte on korduvalt edasi lükanud plaani aktsiad börsile viia ja nüüdki rõhutas Air Balticu finantsjuht neljapäeval, et väljavaade on praegu negatiivne. Ettevõtte nõukogu sõnul selgub uus juht hiljemalt suve lõpuks.
Volvo koondab kõvasti. Rootsi autotootja Volvo – mis kuulub enamuses Hiina ettevõttele Geely – kärbib 3000 töökohta, enamik neist Stockholmis ja Göteborgis. Volvo kasumlikkus on aastaga järsult kukkunud ning ettevõtte tegevjuhi sõnul on kogu sektor pretsedenditult keerulises seisus.
Fookuses: kui palju maksab Saksamaa sõna?
“Vilniuse kaitsmine on Berliini kaitsmine,” lausus Saksamaa valitsusjuht Friedrich Merz möödunud nädalal Leedus, kui teatas ametlikult sealse Saksa brigaadi loomisest. Plaani järgi on 2027. aasta lõpuks Leedus 5000pealine sakslaste väekontingent.
Merz on avalikult rõhutanud, et Euroopa idaosa kaitsmine on Saksamaa strateegiline huvi, ning seda kinnitas ta ka sel nädalal Soomes. (Teise maailmasõja järgse) Saksamaa esimene alaline baas väljaspool tema piire on selle märgiline kinnitus.
Kui mullu jõudis Saksamaa lõpuks kaitsekulutuste määrani, mis on kõrgem kui ammu kokku lepitud 2 protsendi miinimum, siis kümnendi lõpuks lubab Berliin juba kulutusi, mis lähenevad 5 protsendile.
Juba eelmisel aastal oli Saksamaa absoluuteurodes (77,8 miljardit) kõige rohkem kaitsele kulutav riik Euroopas. Juhul kui see määr jõuaks 5 protsendini sisemajandusest, oleks summa 226 miljardit eurot ehk võrreldav Hiina praeguste kulutustega.
Mullu kinnitasid sakslased ligi sada hanget väärtuses 45 miljardit eurot. Seega küsimus pole üksnes retoorikas, vaid reaalsetes sammudes, mida oli jalgu lohistav Olaf Scholzi valitsus juba mullu astunud.
Saksa kaitsejõudude juhi Carsten Breueri sõnul on praeguse plaani eesmärk saavutada nõuetele vastav valmisolek 2029. aastal, mis peaks ühtlasi olema aeg, mil Venemaa oleks valmis NATO vastu täie jõuga sõda pidama. Breueri fookus on õhutõrjel, aga ka üleüldiselt laskemoonavarude järsul tõstmisel.
Justkui kõige selle kinnituseks teatas Merz eile, et Ukrainale ei kehti enam ühtki piirangut pikamaarakettidega Venemaa pihta tulistamisel. Kas see hõlmab ka sakslaste Tauruseid, mille laskeulatus ületab 500 kilomeetrit, ent mida Scholzi valitsus ei tahtnud Ukrainale anda? Merz otse ei vastanud, ent on varem öelnud, et Saksamaa ei teata enam, mida ja kui palju Ukrainale annab. Seega võivad olla Taurused põhimõtteliselt ka juba teel Ukrainasse.
Berliini suhtes on Euroopa idaosal õigustatud skepsis, kuid viimaste kuude sammud näitavad ka faktiliselt, et Saksamaa panustab kaitsesse rohkem kui kunagi varem pärast külma sõja lõppu. Kas sellest piisab Venemaa heidutamiseks ja USAst tõenäoliselt tekkiva tühimiku täitmiseks, on hoopis teine küsimus.
Mida toob lähitulevik?
Teisipäeval kinnitavad Euroopa Liidu liikmesriigid 150 miljardi euro suuruse relvastusfondi loomise. Selle järgi tagab euroliit ühiselt laene, mille abil saaksid liikmesriigid rahastada ühiseid kaitseprojekte.
Teisipäeval arutavad euroliidu ministrid ka seda, kas ja millal võtta Ungarilt hääleõigus seoses õigusriigialaste rikkumistega. Viimane piisk juba kuhjaga täis karikas on Ungari valitsuse otsus keelata seksuaalvähemuste õiguste teadvustamiseks toimuv Pride’i paraad Budapestis. Juba praegu on Brüssel piiranud 18 miljardi euro jagu Euroopa Liidu rahastust Ungarile.
Kolmapäeval saabub Berliini visiidile Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi. Nädalakirja Spiegel andmeil teeb Zelenskõi liidukantsler Merziga (kes naaseb visiidilt Soome ja Leetu) juttu nii rahuläbirääkimiste perspektiivist kui ka euroliidu järgmisest sanktsioonipaketist Venemaa vastu. Visiidil kohtub Zelenskõi ka Saksama presidendi Frank-Walter Steinmeieriga.
Laupäeval selgub Euroopa meister klubijalgpallis, kui Münchenis on vastamisi Prantsuse valitsev meister Paris Saint-Germain ja tänavu Itaalias ühe punktiga tiitli kaotanud Milaano Inter. Prantslased, kelle selja taga on Katari monarhia sügav rahakott, on vaid korra varem finaali jõudnud – ja jäid seal võiduta. Inter, mille omanik on USA investeerimisettevõte, on seevastu kolmekordne meister.
Pühapäeval toimub Poolas presidendivalimiste teine voor, kus vastasseis põhimõtteline: kosmopoliitsem liberaalsus või (maru)rahvuslikum konservatiivsus. Arvamusküsitlustes on napp edu Varssavi linnapeal Rafał Trzaskowskil, ent tema oodatust nõrgem esinemine esimeses voorus on tõstnud oluliselt konservatiivist ajaloolase Karol Nawrocki šansse. Pea 8 protsenti poolakatest veel ei tea, keda eelistada, ning just neist lõpptulemus sõltubki.
Poola presidendil on ulatuslik vetovõim, mida 10 aastat ametis olnud Andrzej Duda on ka nüüd liberaalide aastapikkusel valitsemisajal korduvalt kasutanud.
Esmaspäeval kohtuvad Vilniuses NATO idatiiva riigid ehk nn Bukaresti Üheksa, et valmistada ette ühiseid seisukohti jaanipäeva paiku toimuvaks alliansi tippkohtumiseks Haagis.
Teisipäeval selgub, kellest saab Lõuna-Korea järgmine president, kuivõrd eelmine riigipea Yoon Suk Yeol sunniti riigipöördekatse järel ametist loobuma. Sestap on ka valimistega seoses üleval keskne küsimus, kas muuta presidendi ühtainsat viieaastast ametiaega. Arvamusuuringute järgi leiab kaks kolmandikku valijaist, et süsteemi tuleb muuta.
Ning järgmise nädala kolmapäeval avaldavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank raportid Bulgaaria kohta seoses Sofia taotlusega astuda tulevast aastast rahaliidu liikmeks. Ehkki Bulgaarias on olnud nelja aastaga seitse valimist, on riigiaparaat töötanud selle eesmärgi suunas ja hoidnud nii inflatsiooni kui ka riigieelarve defitsiiti ja riigivõlga nõutud tasemel.
Bulgaariaga samal aastal Euroopa Liitu astunud Rumeenia on samuti huvitatud eurotsooniga liitumisest, samal ajal kui Poola, Tšehhi ja Ungari on selle suhtes skeptilised. Taani on ainus riik, kel on õigus rahaliiduga mitte ühineda, samal ajal kui Rootsi hoiab sellest eemale bürokraatlike nippidega.
Seotud lood
Enimloetud
1
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Tuntud investorid jagavad oma suviseid investeeringuid
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele