Võru büroo juht võib saada halduskaristuse

Kaitsepolitsei komissar Hannes Kont teatas, et kuna Värtoni tegevuses ei tuvastatud kahju tekitamist või korruptiivse tulu saamist, pole tema puhul tegu kriminaalkuriteoga. Küll aga on kaitsepolitsei seisukohal, et Värtoni puhul on tegu korruptsioonivastases seaduses kehtestatud tegevuspiirangute eiramise ning haldusõigusrikkumisega. Materjalid selle kohta saadetakse Võru politseiprefektuuri Värtoni suhtes haldusvastutuse küsimuse otsustamiseks, lisas Kont.

ARKi juhataja Eero Till ütles eile, et Värtonit ametist ei vabastata. ?Miks ta ei võiks edasi töötada,? lausus ta. Samas märkis Till, et kuna Värton ei andnud erafirmas osalemisest avalikult teada, on tegu ebaeetiline.

Till tunnistas, et tema ei oma ülevaadet ARKi büroo juhtivtöötajate, kaasa arvatud Värton, seotusest ARKi spetsialiteeti jäävate erafirmadega. ARKil on üle Eesti 17 bürood ja Tilli sõnul kavatsetakse büroo juhtide käest aru pärida. Autoregistri sisekontrolli töö ebatõhususe tunnistuseks on seegi, et eile hommikul ütles Till Värtoni kohta, et sisekontroll lõpetas temaga seotud uurimise, kuna ei leidnud midagi.

Märtsi alguses kirjutas Äripäev, et ARKi Võru büroo juhataja Andu Värton on ARKi esindajana aastaid kontrollinud Võrumaa ainsa autode tehnilise ülevaatuse firma OÜ Kagu Sell tegevust, olles ise selle firma osanik. Sõidukite tehnilise ülevaatuse korraldamise lepingule 1999. aasta veebruaris kirjutasid alla ARKi Võru büroo poolt Värton, Kagu Selli poolt ülevaatuspunkti juhataja Reino Mokrik.

Hannes Kont selgitas, et kuna Värton oli lepingu sõlmimise ajal samaaegselt Kagu Selli osanik, rikkus ta sellega korruptsioonivastase seaduse huvide konflikti kohta käivaid sätteid. Samas tuleb arvestada, et lepingu sõlmimise ajal kehtis korruptsioonivastase seaduse vana variant, mille kohaselt oleks Värtoni puhul kriminaalkuriteost rääkida saanud vaid siis, kui ta oleks samas tekitanud kahju või saanud korruptiivset tulu.

Viimast kapo Värtoni tegevuses ei tuvastanud, mistõttu tema suhtes kriminaalasja ei algatata, lisas Kont. ?Kriminaalõiguse printsiibi kohaselt rakendatakse vaid teo toimepanemise ajal kehtinud seadust. Kui see oleks toimunud praegu, siis uue seaduse järgi oleks tegu olnud kriminaalkuriteoga,? täpsustas ta.