Esitajaaktsia kasutamine kaob

Justiitsministeeriumi eraõiguse osakonna juhataja Harri Miku sõnul toetas riigikogu majanduskomisjon justiitsministeeriumi ettepanekut kaotada ära esitajaaktsiad, millel pole tänases situatsioonis enam mõtet.

?Algselt oli esitajaaktsiate mõte nende abil aktsiate kiire käibe võimaldamine, täna on meil olemas ennast õigustanud väärtpaberite keskdepositoorium ning kiire käive saadakse elektroonilisel kauplemisel,? selgitas Mikk. ?Praegu on esitajaaktsia ainus mõte varjata aktsionäri isikut,? lisas ta.

EVKSi eest vastutava riigikogu liikme ja ühtlasi majanduskomisjoni kuuluva Liina Tõnissoni sõnul on esitajaaktsiate kaotamine eelkõige majanduspoliitiline otsus. ?Majanduskomisjon otsustas tuntava häälteenamusega, et esitajaaktsia kui suhteliselt vananenud mõiste ei vaja enam fikseerimist,? ütles Tõnisson, kes ise pooldab esitajaaktsiate säilimist.

Majanduskomisjoni nõuniku Merle Kruusimägi sõnul tuleb EVKSi eelnõu riigikokku teisele lugemisele 5. aprillil, kuid ilmselt selle lugemine katkestatakse, sest muudatusettepanekuid on palju.

?Esitajaaktsiate kaotamine on eelnõus sees ja ilmselt nii jääbki,? tõdes Kruusimägi. Tema sõnul on kavas EVKS vastu võtta siiski sel kevadel.

Rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja asetäitja Leelo Liive ütles, et EVKSi rakendussätetes fikseeritakse esitajaaktsiate muutmine nimelisteks aktsiateks.

Kuna äriregister ei fikseeri aktsialiike, siis puudub ülevaade sellest, kui palju on Eestis esitajaaktsiatega ettevõtteid.

Samas on esinenud juhtumeid, kus omaniku nimele kinnistamata esitajaaktsiate varjamine on tekitanud spekulatsioone poliitikute ning riigiametnike kuulumisest esitajaaktsiate kaudu firmaomanike sekka. Enim on avalikkuse huvi alla sattunud laevafirma Hansatee tuumikaktsionäri ASi Infortar omanikering.