Siht e-Euroopa

See aitab Euroopal konkurentidele järele jõuda, luua 10 aastaga vähemalt 20 miljonit töökohta ja kindlustada keskmiselt 3 majanduskasv.

Euroopa internetiajastuga kohandamiseks lepiti kokku konkreetsed abinõud, mis peavad ergutama väikeettevõtlust, lihtsustama uute ideede finantseerimist ning kõrvaldama ELi ühisturul säilinud piirangud.

Aasta lõpuks tahavad liikmesriigid paika saada elektroonilist kaubandust reguleerivad seadused, sealhulgas autoriõigusi, finantsteenuste distantsmüüki ja elektroonilist raha puudutavad sätted.

Kohalike telefonivõrkude konkurentsile avamisest loodetakse kõnetariifide alanemist, mis peaks internetikasutajate arvu kiiresti suurendama .

Euroopa koolid ühendatakse 2001. aasta lõpuks internetti ning aastaks 2002 on kõik õpetajad saanud IT ja multimeedia alase väljaõppe. Kavas on tagada aastaks 2003 elektrooniline juurdepääs põhilistele avalikele teenustele ning viia internetti liikmesriikide ja ELi hankekonkursid.

Aastaks 2005 tahab EL kõrvaldada kitsendused finantsteenuste sektoris, mis praegu piiravad pensionifondide investeerimisvõimalusi ja riskikapitali kättesaadavust.

Varem valdavalt riskivabasid projekte rahastanud Euroopa Investeerimispank eraldab miljard eurot väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete riskikapitali fondi. Täiendavad 12?15 mld eurot läheb laenuprojektideks uurimis- ja arendustegevuse ning IT-võrkude jaoks.

Euroopa ?tiigrihüppe? arutamine tipptasemel näitab, kui pakiliseks peab EL USAga süveneva tehnoloogilise lõhe ületamist. Euroopa majapidamistest on vaid 12 internetis, USAs on näitaja 50.

?Euroopa on võtnud uue suuna,? ütles Briti peaminister Tony Blair. ?80ndatel valitsenud ühiskonna reguleerimise asemel on nüüd suund ettevõtlikkusele, uuendusele, konkurentsile ja hõivele.?

EL pole reformide osas siiski üksmeelne, näitas Prantsusmaa vastuseis tähtaegadele ELi transpordi- ja energiaturu avamiseks.

Autor: ÄP