Logistiliste teenuste sisseostmist spetsialiseerunud firmadelt nimetatakse kolmanda osapoole logistikaks ehk outsourcing?uks. Logistika alal toodavad kolmanda osapoolena teenust näiteks transpordi ja veokorraldusega tegelevad ettevõtted, terminalid, laohotellid jt. Globaalsed trendid näitavad outsourcing?ut kasutavate ettevõtete arvu pidevat suurenemist ja sellest tulenevat ärilist sünergiat.
Koos ärikeskkonna pideva spetsialiseerumisega kasvab ka ärijuhtide usaldus teiste sarnaste ettevõtete suhtes. Läbi spetsialiseerumisprotsessi luuakse alus üksteise ärihuvide mõistmisele.
Tihti saavutatakse koostöös konkurentsieelis professionaalse teenuseosutaja paremate teadmiste, oskuste ning vahendite ärakasutamise kaudu. Näiteks Soome veoturg on peaaegu täielikult üle antud spetsialiseerunud firmadele, üha enam ostetakse sisse laoteenuseid.
Globaalsete trendide positiivsetele aspektidele vaatamata eksisteerib Eestis tegureid, mis takistavad ettevõtetes efektiivse outsourcing logistika omaksvõttu. Levinuim põhjus on ettevõtete madal innovatiivsus, mis tuleneb tavaliselt juhtkonna ebapiisavast informeeritusest ja madalast analüüsivõimest. Tõsiseks takistuseks on ärijuhtide liigne kartlikkus suuremate muutuste ees. Uus logistikastrateegia nõuab ettevõttes sügavate struktuuriliste ümberkorralduste läbiviimist, logistikaprobleemide usaldamine koostööpartnerile muudab paljusid ettevõtte rutiine.
Logistika partnersuhetes on toimumas suured muutused. Kui varem planeeriti tööjaotust ühe ettevõtte piires, siis nüüd vaadeldakse tööjaotust läbi kogu logistilise tarneprotsessi. Uue mõtteviisi eesmärk on sobitada ettevõtete tegutsemine tervikprotsessiga ning leida võimalikult efektiivsed lõpplahendused. Taolise lähenemise tulemusena paraneb klienditeeninduse kvaliteet ning tarneahelast elimineeritakse tegevused, mis ei tekita lisaväärtust.
Ümberkorraldustega seonduvate riskide maandamiseks tuleb enne partnersuhetesse asumist koostööpartnerit põhjalikult tundma õppida. Esimesel etapil analüüsib koostööpartneri otsija potentsiaalseid logistikapartnereid üldmajanduslike kriteeriumide alusel. Tavapäraselt on analüüsiühikuteks teenuse hind ja kvaliteet ning firma usaldusväärsus ja krediteerimisvõime. Põhikriteeriumiks koostööpartneri valikul on teenuse osutamise professionaalsus, usaldatavus ja paindlikkus. Logistikapartner peab pidevalt suutma tõestada võimet osutada teenust täpselt ajal, millal selle järgi on vajadus. Analüüsi tulemusena valitakse välja teenusepakkuja, kellega alustatakse koostööd lepinguliste suhete sisseseadmiseks. Seejärel kavandatakse üheskoos, lähtudes teenindatava ettevõtte ja tema klientide vajadustest, detailselt kogu logistiline tegevus.
Autor: Ain Tulvi
Seotud lood
Kestlikkusaruandlus puudutab üha rohkemaid ettevõtteid, sest lisaks suurusest tulenevale kohustusele tekib raporteerimise vajadus ka tarneahela kaudu.
Viimased uudised
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele