Metsavarguste suur kasv

Tundmatuks jääda sooviv Harjumaa talunik räägib, et ta on kolm nädalat järjest keskkonnainspektoreid välja kutsunud, sest tema erastataval maal on toime pandud metsavargus. ?Teatasin ka politseisse, kus väideti, et mets pole nende rida ja sellega tegeleb ainult keskkonnainspektsioon,? rääkis talunik. ?Keskkonnainspektorid on iga kord mu jutu ära kuulanud, andmed kirja pannud ja sinnapaika on siis see asi jäänud.?

Kolme nädalaga on talunikult varastatud umbes 60 tihumeetrit palki, mis rahaliselt teeb rohkem kui 20 000 krooni kahju.

Keskkonnainspektsiooni Harju osakonna ainukesel telefonil, kuhu peaks olema inimestel võimalik jätta teateid ja vihjeid võimalikest metsavargustest, ei vastanud terve eilse päeva jooksul keegi.

?Metsa valvasid hästi metsavahid, kes olid kogu aeg kohapeal ja tundsid metsa,? ütles puidu varumise ja kokkuostuga tegeleva firma ASi Karo Mets juhatuse esimees Runo Ruubel. ?Keskkonnainspektorid on tihti puuduliku ettevalmistusega, et metsa kaitseks midagi üldse teha.?

Ruubeli sõnul oli Pärnumaal, kus tema juhitav firma tegutseb, paar aastat tagasi olukord metsavarguste poolest rahulik. ?Eelmisel aastal aga toimus plahvatuslik varguste kasv, ka meile on toodud varastatud metsa,? rääkis ta. ?Mõningate märkide järgi saame me kindlaks teha, kas mets on varastatud, aga üldiselt on kontroll väga juhuslik.?

Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja Henn Altoni sõnul on valvamise poole pealt metsas olukord tõesti hullem kui varem. ?Kuigi metsavahid ehk eriti metsas midagi ei teinud, mõjus varastele hirmutavalt juba nende olemasolu,? rääkis Alton.

Kui varem tegeles metsa valve ning järelevalvega rohkem kui 3000 inimest, siis praegu jälgib olukorda vaid 70?80 inspektorit. ?Piirkonniti võib tõepoolest olla inspektorite juurde järjekord,? lisas Alton.

Keskkonnainspektsiooni Võru osakonna juhataja asetäitja Lea Palmre ütles, et Võru-, Valga- ja Põlvamaa peale kokku on tööl kaheksa keskkonnainspektorit, kellest vaid 2-3 töötavad puhtalt metsa peal. ?Metsavargused on väga levinud, inimesed kaebavad üksteise peale palju,? ütles Palmre.

Neis kolmes maakonnas varastati ja raiuti eelmisel aastal ebaseaduslikult metsa ligi 46 000 tihumeetrit, mis rahaliselt tähendab üle 16 miljoni kroonist kaotust. Metsaga seotud õiguserikkumisi registreeriti eelmisel aastal Võru-, Põlva- ja Valgamaal ligi 600. ?Ei usu, et ka metsavahid suudaksid vargustele piiri panna, sest nemad hoidsid silma peal ainult riigimetsal, aga vargus toimub ju ka erametsades,? lisas Palmre.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Tõnu Traksi sõnul pole kontroll metsa üle vähenenud. ?Metsavaht valvas ju ainult riigimetsa ja eraomanik pidi enne ning peab ka praegu ise oma metsa valvama,? rääkis ta.

Eelmisel aastal raiuti ametlike andmete järgi ebaseaduslikult metsa 145 000 tihumeetrit ehk umbes 50 miljoni krooni eest. Keskkonnainspektsiooni hinnangul võis tegelikult olla ebaseaduslik raie 250 000 tihumeetri ulatuses ehk 90 mln krooni väärtuses.

Tartumaal Mäksa vallas on eelmise aasta septembris Kastre metskonna riigimetsast varastatud umbes 150 tihumeetrit ümarpuitu (vt foto esikaanel).

Kokku on metsavargad räsinud raieküpset metsa umbes ühel hektaril. Rüüstatud metsatukk asub suurest maanteest poole kilomeetri kaugusel. Läheduses ühtki inimest ei ela.

Keskkonnainspektsiooni Tartu osakonna inspektorite hinnangul on metsatukast välja veetud viis autokoormatäit ümarpuitu, mille müügihinnaks rehkendasid inspektorid 60 000 krooni.

Metsavargaid kätte ei saadud. ?Eelmise aasta septembris puhkes Kastre metskonnas Aaslava vallas suur põleng,? rääkis inspektor, kes ei soovinud töö iseloomust tulenevalt oma nime avaldada. ?Vargad valisid tegutsemiseks just selle aja, kui kõik metsaga seotud inimesed olid hõivatud põlengu kustutamisega.?

Levinumad on 15?20 tihumeetri metsa vargused. See on kogus, mille saab ära vedada ühe koormaga.

Lp lugejad, Äripäev ootab vihjeid metsavarguste või metsavaraste kohta meiliaadressil: [email protected] või telefonil (22) 6 670 111 või faksil (22) 6 670 165. Soovi korral tagame anonüümsuse