Allan Soon • 30. märts 2000
Jaga lugu:

Maksuamet ja rahandusministeerium leppisid kokku tulumaksuseaduse tõlgendamises

Maksuametis toimus täna rahandusminister Siim Kallase juhtimisel arutelu, millel vaeti ettevõtjate ettepanekud uue tulumaksu seaduse kohta ning Maksuametis ilmnenud probleemid maksu administreerimisel. Arutelul osalesid rahandusministeeriumi ja maakondade maksuametite esindajad.

Koosolekul arutletut kommenteerib rahandusministeeriumi nõunik Madis Müller:

1. TMS § 60 püüab leevendada maksumaksja aastatel 1994 - 1999majanduslikest otsustest tulenevat maksukohustust. Eelnimetatudparagrahvis sätestatu annab maksuleevenduse nii neile, kes teenitudkasumi jaotasid, s.t. maksid dividende (TMS § 60 lg 1) kui ka neile,kes investeerisid, s.t. jätsid kasumi ettevõttesse (TMS § 60 lg 2). TMS§ 60 sätestatud õigust peab maksumaksjal olema võimalik kasutada pealetema poolt 1999 aasta ettevõtte tuludeklaratsiooni esitamistMaksuametile, mitte aga alles peale 1. juulit 2000, nagu on senierinevad isikud TMS § 60 tõlgendanud.

2. Tulumaksuseadusega püütakse vastu seista kõikvõimalikele rahaettevõttest välja kantimistele, kuid samas ei tohi seadus ega temarakendamisega seotud otsused saada takistuseks normaalselemajandustegevusele. Siinjuures tuleks nimetada eelkõige kõikvõimalikkeettemakse. Ettemaksu maksustamist tuleks vaadata nagu garantiid, mistuleb tasuda tehingute puhul, mis sisaldavad endas teatavaid maksumaksmise riske. Näiteks sularaha andmine oma töötajale, ettemaksudkaupade või teenuste eest ettevõtjatele, kes asuvad madala maksumääragaterritooriumil jne. Kui aga ettemaksu eest saadakse kaup või teenus,siis tuleb maksumaksjale garantii tagastada, s.t. lubada teha vastavadeklaratsiooni parandus (vt. TMS § 51 lg 4 ja § 52 lg 2 p. 5).

3. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste, kes tegelevad avalikeshuvides, s.t. on Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirjas,maksustamine. Tuleb tunnistada, et ülesanne on keeruline, mis nõuab igakonkreetse juhu eraldi vaatamist. Seadus (TMS § 51 lg 3) lubabmittetulundusühingul ja sihtasutusel maksuvabalt teha kulutusi, mis onseotud tema põhikirjalise tegevusega ning põhikirjas lubatudettevõtlusega. Probleem on siin kulude osas, mida saab käsitleda kui MTÜja SA põhikirjalise tegevusega seotud kuludena (spordivõistlustekorraldamine s.h. auhinnad) kui ka füüsilise isiku (auhinna saaja)tuluna. Selle probleemi lahendamiseks peaks Maksuameti keskasutuskoostöös maksupoliitika osakonnaga välja töötama ühtse metoodilisejuhendi kohalikele Maksuametitele, et välistada kohalike asutusteerinevaid tõlgendamisi.

4. Ettevõtjate poolelt on sagelikuulda olnud muret, et Maksuametil on nüüd vabad käed ettevõtjaterisoodustuse maksu määramisel ulatuslikult kiusata ja pisiasjade kallalnorida. Nii Rahandusministeerium kui Maksuamet on seisukohal, et ei olemõtet energiat raisata juhtumite peale, kus maksuametnikule tundub, etkonkreetne ettevõte on sel kuul erisoodustusi 10 krooni tegelikust vähemdeklareerinud. Maksuamet peab oma töös lähtuma olulisuse printsiibist jamitte tegelema pisiasjade kallal norimisega.

Jaga lugu:
Hetkel kuum