Kopli kalatööstus sihib lääne turgu

'Möödunud aasta lõpus olime küll kahe jalaga põhjas ja kaugemale põhja minna polnud,' tõdes Astarta juhatuse liige Veikko Varik vahepealse majandusliku seisu kohta.

Ta selgitas, et kui enamusel kalatööstustel lõi vene kriis jalad alt ära juba 1998nda aasta lõpus, siis Astarta püsis tänu sadama olemasolule kauem, kuid eelmise aasta lõpus tuli neilegi auk.

Enne kriisi 428 töötajaga ettevõttes on praegu umbes 300 töötajat. 'Ega me lahti lasknud polegi, pikaajalisel sundpuhkusel olijad hakkasid ise töökohta otsides ringi vaatama,' ütles Varik. 'Kõigepealt läksid loomulikult paremad.'

Astartal on neli väikelaeva ja nendega püütakse kala, kuid peamise sissetuleku saame ikkagi kala töötlemisest, selgitas Varik.

Firma külmutab kala, teeb plastmassämbritesse vürtsikilu ja toodab traditsioonilisi kalakonserve. 'Talvel söövad idanaabrid peamiselt sprotte, suvel räime tomatis,' rääkis Varik. 'Kuid meiegi tahame ümber orienteeruda lääne turule. See eeldab toodangu sortimendi laiendamist. Vaakumpakendiliinid on meil olemas, toodangu suurendamiseks käivad läbirääkimised finantsasutustega.'

Viimastel aastatel on Astarta investeerinud vajalikku sisseseadesse kümneid miljoneid kroone. Virma juhi sõnul oleks vaja teha ka euroremont.

1999nda aasta kahjum tuleb eeldatavasti suurem kui 1998nda aasta ligi kolm miljonit krooni.'Nii suurt kui Kalevil ikka ei tule,' täpsustas Varik.

AS Astarta on paarisaja miljoni krooni suuruse käibega üks Eesti suuremaid kalatööstusi.

Päevatoimetaja kommentaar:

<i>AS Kalev sai möödunud aastal ligi 400 miljoni kroonise käibe juures 31 miljonit krooni kahjumit.</i>