Liivi Kedelauk • 12 aprill 2000

Norra mägedes suusatad suveni

Autoga Stockholmist Norra kõige suuremasse suusakeskusesse Trysili sõit kestab vahepeatusteta vähemalt kuus tundi. Pikast autosõidust kanget selga saab mõnusalt sirutada Rootsi väikestes käsitöökülades, kus kaubeldakse nahkkäsitöö ja põdranahkadega ning saab tassi kohvi juua. Veel Norra-Rootsi piiril, kui sihtmärgini oli jäänud napilt 30 kilomeetrit, näris mind väikene kahtluseuss. Kas suusatamiseks lund ikka piisab? Kahtlused hajusid alles Trysili mägedes, kui nägin tee kõrvale kuhjatud ligi kahemeetriseid lumehangi ja katuseräästani lumme mattunud suusahütte. Suusahooaeg kestab Trysilis mai alguseni, vahel kauemgi.

Teades Norra kõrget hinnataset, võtsime toidu kodust kaasa. Suusamajad on varustatud kõige vajalikuga alates pottidest-pannidest ning lõpetades külmiku ja nõudepesumasinaga. Autosid tühjaks laadides tõdesime paraku, et oleme kõvasti üle pingutanud. Toiduvarude hulk jättis mulje, et oleme kogunenud sumomaadlejate söömislaagrisse kilogramme koguma, mitte sportlikult puhkust veetma.

Esimest korda mägedesse minejal kuuluvad kõige tähtsama varustuse hulka head püksid ja kindad, et pärast arvukaid kukkumisi ennast võimalikult hästi tunda. Tähtsate asjade nimekirjas on ka mäekaart, kus kirjas kõik laskumisrajad ja liftid. Suusaliftid lõpetavad töö täpselt ettenähtud ajal ja ilma kaardita võib end õhtu saabudes leida valelt mäeküljelt. Sel juhul jääb üle raske varustusega soovitud sihtpunkti rühkida või oodata suusakeskuse abiteenistust, kes hädalised mootorsaaniga asustatud punkti toimetab. Mäekaart on hädavajalik ka selleks, et mitte sattuda järsule, kogenud suusatajatele mõeldud mustale rajale. Algajal laskujal võib nii ekstreemne kogemus suusahimu pikaks ajaks ära võtta. Trysilis leiab jõukohase raja siiski iga suusataja.

Ehkki minu varasem kogemus piirdus eestimaiste mägede-küngastega, olin esialgu üsna uljas. Kohati meenutas minu laskumistehnika rohkem sööstlaskumist. Kõrgematel radadel sadas ka tihedat lund ja nii ei saanud mägede tegelikust kõrgusest kohe aimu. Ettevaatlikumaks muutusin alles pärast seda, kui nägin mäeveerul lamavat meest, kellele anti arstiabi. Ka minu üks külg oli kukkumistest hellaks ja siniseks muutunud.

Hoolimata suurtest kiirustest ja laste hulgast mäel, ka suurtes kõrgustes, jäi esimesel päeval nähtud õnnetus siiski ainukeseks. Trysilis leidsin kinnitust väitele, et norrakad sünnivad, suusad jalas. Mägedes kohtas inimesi igas vanuses. Harv polnud vaatepilt, kus noored emad-isad mäest alla liuglesid, alla-aastased võsud kotiga seljas või saaniga järel. Rääkimata rohketest suuskadel mudilastest.

Kui pärast järjekordset kukkumist mäeküljel istudes mõtisklesin, kuidas järsult mäelt alla saada, lähenes mulle vanem daam, kes abivalmilt ja delikaatselt uuris, kas mul on mingeid probleeme. End püsti upitades kinnitasin, et minu ainus probleem on see, et olen mägedes algaja. Ennast kokku võtma sundis mind ka parv koolieelikuid, kes osavalt mööda tuiskas.

Paari päevaga tõdesin, et olen tänu oma lauskmaal omandatud suusatamisoskustele, tähelepanelikule teiste jälgimisele ja kaaslaste õpetussõnadele, mis olid tihti üksteisele risti vastupidised, üsna hästi hakkama saanud. Õpetussõnad kõrgusekartlikule ? kui kardad kõrgust, siis vaata ainult mõne sammu kaugusele ja mitte alla sügavikku, kuhu lõpuks jõudma pead. Aga kuidas teha vahet, kas põlvist võtab nõrgaks kõrgusekartus või mägede suurus ja ilu?

Teise suusapäeva õhtuks oli tunda iga viimane kui lihas kehal, alates sõrmedest ja lõpetades varvastega. Arvasin, et mitte üks vägi ei suuda mind enam suuskadele sundida, aga see tunne on mööduv. Igatahes jalad peavad olema mägedes suusatades vastupidavad ja sitked nagu tammepakud.

Et lihastele veidigi puhkust anda, tegime pärast paaripäevast suusatamist väikese ringreisi ümbruskonna linnades. Paarisaja kilomeetri kaugusele suusakeskusest jääb Lillehammer ? väike hubane linnake Norra suurima järve Mjøsa kaldal. Pikemat reisi ette võttes tuleb aga arvestada, et muuseumid suletakse talveperioodil juba kell 15 või 16 ja palju vaatamisväärset on turistidele suletud. Õige turismihooaeg algab Norras maikuus ja see on tõepoolest imeilus aeg ? siis hakkavad isegi kaljud õitsema!

Suusakeskuses valitses õhtuti üsna rahulik ja vaikne meeleolu. Baarides ja restoranides oli vaid mõni üksik külastaja. Kel päevast veel väheks jäi, nautis õhtust kihutamist valgustatud rajal. Üritusterohkemad on Trysilis reeded-laupäevad, kui norrakad perekonniti nädalavahetust veetma sõidavad.

- 1 Norra kroon (NOK) on ca 1,9 Eesti krooni.

- Trysili suusakeskus asub Ida-Norras, Rootsi piiri lähedal. Kaugus Oslost 210 km, Stockholmist üle 470 km.

- Suusahooaeg algab Trysili suusakeskuses poolest novembrist ja lõpeb umbes mai algul. Kõrgeim mägi on üle 1100 m kõrge, suusalifte on 25 ja -radu 62 (radade kogupikkus 72 km).

- Bensiin maksab linnalähedastes bensiinijaamades rohkem kui maabensiinijaamades, hind sõltub ka tanklaketist. Odavamad olid näiteks Statoili bensiinijaamad, kus liiter bensiini maksis ca 10 NOKi (ca 19 krooni), mujal keskmiselt 10,40 NOKi (ca 20 krooni).

- Mäepiletite hinnad sõltuvad perioodist ja on kõrgemad poolest detsembrist kuni jaanuari esimese nädalani, samuti 5. veebruarist 21. aprillini. Kuni 7aastastele lastele on mäepilet tasuta.

Kallimal perioodil maksab täiskasvanu ühepäevane mäepilet 230 NOKi (ca 440 kr), kolmepäevane 595 NOKi (ca 1130 kr) ja viiepäevane 885 NOKi (ca 1682 kr).

- 8?15aastastele lastele maksab ühepäevane mäepilet 180 NOKi (ca 345 kr), kolmepäevane 475 NOKi (ca 905 kr) ja viiepäevane 685 NOKi (ca 1302 kr).

Odavamal perioodil on mäepiletid odavamad alates 4. päevast. Näiteks viiepäevane mäepilet maksab täiskasvanule 753 NOKi (ca 1430 kr) ja 8?15aastasele lapsele 570 NOKi (ca 1085 kr).

- Suusavarustuse (suusad, kepid, saapad) rendihind 1 päevaks on 185 NOKi (ca 352 kr), 5 päevaks 465 NOKi (ca 885 kr).

Rentida saab ka suusariietust: täiskomplekt üheks päevaks maksab täiskasvanule 250 NOKi (ca 475 kr).

- Trysilis on kokku ligikaudu 1200 eri tüüpi ja suurusega suusahütti, mis on varustatud kõige eluks vajalikuga. Suusahüttide hinnad sõltuvad perioodist, magamiskohtade arvust ja nende kaugusest suusaradadest. Nädal ööbimist maksab suusahüttides alates 3000 NOKist (ca 5700 kr). Suusahüti võtmete saamisel tuleb maksta 500 Norra krooni suurune (ca 950 kr) tagatis, millest kaetakse elektrikulud. Nädalase puhkuse korral tuleb sellele enamasti hiljem juurde maksta, kuna majades on saun ja elektriküte.

- Suusakeskustest saab hüttide juurde sõita ka suusabussiga, mis on mäepileti omajatele tasuta, teistele maksab reis 20 NOKi (ca 40 kr). Bussid sõidutavad õhtul ka restoranidesse ja baaridesse.

- Pool liitrit õlut maksab suusakeskuse kohvikutes ja baarides 50 NOKi (ca 95 kr), kohv 15 NOKi (ca 30 kr) ja hamburger 49 NOKi (ca 94 kr). Suusakeskuse kauplustes maksab kohalik õlu ca 16 NOKi (ca 30 kr) ja puuviljad 20 NOKi/kg (ca 38 kr). Poole vähem maksab kohalik õlu suusakeskusest kaugemal asuvates kauplustes.

Hetkel kuum