Mil määral kasutab majanduspolitsei pealekaebajatelt saadud informatsiooni? (Vastab keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude osakonna ülemkomissar Indrek Tibar)

Mil määral kasutab majanduspolitsei pealekaebajatelt saadud informatsiooni?

Pealekaebamist kui niisugust on raske määratleda. Kas on see pealekaebamine, kui isik tuleb meie juurde ning ütleb näiteks et nägi kuidas salakütust ühest tünnist teise valati? Pealtnägijateks võivad meie tegevusalal osutuda näiteks pankade töötajad, kel võib tekkida rahapesukahtlus. Teatavasti peab pank sellistest asjaoludest informeerima rahapesu andmebürood, kes kuriteo tunnuste olemasolul edastab materjalid meile.

Seega on raske määratleda kas asja avastamine on toimunud just pealtnägija tõttu või mitte. Tuleb meeles pidada, et tüüpiline majanduskuritegu ei toimu nii nagu näiteks taskuvargus, kus seda on võimalik algusest lõpuni jälgida.

Inimeste eesmärgid, kes informatsiooni edastada soovivad võivad olla väga mitmesugused, alustades lihtsalt heas koostöösoovist ning lõpetades isikutega, kes kättemaksuks mingisugust informatsiooni edastavad. Enamus kriminaalasju, mis on meie menetluses on siiski algatatud konkreetse kahju kannatanud isiku avalduse alusel. Samas nii mõnigi on algatatud ka jälitustöö tulemusena saadud informatsiooni alusel.