Toomas Sõmera on mees, kes on alati mõelnud mitu käiku ette ja küllap on ta ka nüüd seda teinud.
Mis võib aga olla lahkumisotsuse põhjuseks, ei oska ma tõesti kommenteerida, aga arvan, et see on Sõmeral kindlasti igapidi läbikaalutud otsus.
Toomas Sõmera on olnud rohkem selline poliitiku tüüpi inimene. Nüüd, kui Eesti Telekom peaks muutuma tugevaks ettevõtteks teravas ärikonkurentsis, on võib-olla vaja aktiivset juhti, kes Telekomi selles konkurentsis edasi viiks. Arvan, et see on põhiline põhjus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Telekom on praegu suurte muutuste lävel, sest ees seisab kogu fikstelefonituru avanemine. See nõuab omanikelt kindlat ja senisest erinevat strateegiat. Ilmselt on see tekitanud Telekomis sisemise võimuvõitluse, see on paistnud ka natukene välja. Ma ei oska öelda, kas Toomas Sõmera kaotas või oskas õigel ajal välja astuda, tunnetades tõepoolest seda, et tulevad suured muutused.
Telekomil on kaks võimalikku strateegiat. Ühe järgi Eesti Mobiiltelefon ja Eesti Telefon liidetakse, et hoida kokku juhtimiskulusid, muuta müük ja turundustegevus efektiivsemaks ning klienditeenindus paremaks. Teine võimalik areng, millest samuti on juttu olnud, on tingitud suuromanike erinevatest huvidest. Sonera vaatab rohkem mobiilinduse poole. Turul on palju kahinaid tekitanud Sonera arendusdirektori sõnavõtt, et Sonera tahaks oma võrkudest lahti saada ja keskenduda ainult teenuse pakkumise peale. Telia vaatab aga asja natukene laiemalt.
Alates 2001. aastast tekib vaba konkurents fikseeritud telefonsides, selline väljakutse nõuab uut lähenemist ja organisatsiooni tugevdamise seisukohalt uut mõtlemisviisi. Leian endas piisavalt energiat ja teotahet, et uusi väljakutseid otsida. Sügisel on paras aeg, et natukene hinge tõmmata, ja siis uuesti jätkata.