Kas telefoni abonent- ja liitumistasude külmutamine on õigustatud?

ET on korduvalt toetanud täielikult turu avanemist, mis eeldab, et teenusepakkuja ei toeta üht klienti teise arvelt. Hetkel maksab äriklient suures osas kinni erakliendi kulud, ja rahvusvaheliste kõnede arvelt hoitakse madalad kohaliku kõneminuti hinnad. Kuigi ministri nõudmised seavad turule tulijad raskemasse olukorda, on ET valmis nende nõudmistega arvestama.

Järgmisest aastast on küll ET eriõigused läbi ja turg oleks nagu avatud juurdetulijatele. Aga kuna esimesel aastal on loogiline, et kohe paugupealt keegi päris nii ei saa ka telefoniturule hüpata, et ET temaga ka arvestaks.

ET, teades, et kohe konkurentsi ei teki, tahaks nüüd võtta veel, mis võtta annab. Selleni, kui teised turuletulijad hakkavad kandadele käima, läheb veel paar-kolm aastat. Siis tuleb hakata hinda alla laskma.

Kui me nüüd oleme kas või pressi vahendusel ET kasuminumbreid vaadanud ? siis ega ta pankroti äärel ei ole. Nii et siin tahetakse veel võtta, mis võtta annab, ja see on kindlasti taunitav.

Ma ei ole viimasel ajal jälginud kogu seda väitlust. Aga loomulikult valitsuse võimalused järgmisest aastast ET äriplaani mõjutada on oluliselt väiksemad kui varem. Olgugi et kontsessioonileping hoolimata eriõiguste kaotamisest kestab edasi. Loomulikult ET on siis üks paljudest turuosalistest, aga kuivõrd ta on turgu valitsevas seisundis, siis tema kohta kehtivad teataval määral teistsugused reeglid.

Kuivõrd aga ühe omaniku sekkumine on põhjendatud, see on iseküsimus. Valitsus on ainult üks omanik. Teede- ja sideministeerium toimib omanikuna ainult väikese osa omandi suhtes.