Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Saudid jahutavad naftaturgu
Samas kutsus Saudi Araabia kroonprints Abdullah Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni riigipeade kohtumisel Caracases ka naftat tarbivaid tööstusriike andma naftaturu stabiliseerimisele oma osa ning alandama kõrgeid kütusemakse.
Londoni börsil langes Brenti segu hind eile 30,17 dollarile barrel võrreldes nädalapäevad tagasi löödud viimase 10 aasta rekordiga 37,80 dollarit barrel.
Varem on Saudi Araabia öelnud, et peab optimaalseks hinnaks 25 dollarit barrel. Praegune seis, kus nafta hind on suurema osa aastast püsinud 30 dollari taseme, kujutab juba ohtu maailmamajandusele. Kasvu aeglustumine tähendaks aga pikemas perspektiivis ka nõudluse vähenemist nafta järele.
OPEC on naftat tarbivate riikide survel suurendanud tänavu nafta tootmist juba kolmel korral, tuues turule lisaks 3,2 miljonit barrelit päevas. Nafta hinnaralli peatas aga alles USA erakorraline otsus tuua riigi strateegilisest kütusevarust turule 30 miljonit barrelit naftat. Seda lisaks OPECi lubatud täiendavale 800 000 barrelile päevas.
USA eeskujul kaaluvad julgeolekuvarude kasutamist ka ELi riigid, kes arutavad küsimust nädalavahetusel rahandusministrite kohtumisel. Sammu pooldavad Hispaania ja vastu on Suurbritannia, kelle sõnul tuleks strateegilisi varusid kasutada ainuüksi kriisi puhul, mitte hinna mõjutamiseks.
OPECi praeguse juhtriigi Venezuela president Hugo Chavez hoiatas, et strateegiliste varude käikulaskmine sunnib kartelli rakendama vastuabinõusid ja uuesti tootmist piirama.
Venezuela naftaministri ja OPECi presidendi Ali Rodriguezi sõnul on kartell valmis Euroopa Liiduga energiaturul valitsevat olukorda arutama, kuid seda ainult võrdsetel alustel ja mitte surve all.
Just paljus tänu Rodriguezile on OPEC praegu palju tugevam kui paar aastat tagasi. Rodriguez on muutnud Venezuela naftapoliitikat ning teinud kartelli varem enim ?lekkinud? riigist korralikult tootmiskvoote täitva liikme. See on üks peamisi põhjusi, miks OPECil on õnnestunud nafta hinda 1998. aasta 10 dollarilt tänaseks enam kui kolm korda tõsta.
Venezuelas Caracases sel nädalal 40. juubelit tähistava organisatsiooni käekäik on läbi aegade olnud väga erinev. 70. aastatel oli nõudmine nafta järele sedavõrd suur, et kartell võis hinda tõsta ilma tootmist piiramata. 80. aastatel tuli aga eelkõige Saudi Araabia tootmist vähendada, et hinnataset hoida.
Praegu on OPEC jälle seisus, kus nõudmine on suur ning hindu on olnud võimalik tõsta ilma tootmist vähendamata.
Autor: ÄP