Lõpp piraatlusele!

27. septembril tegi riigikogu AÕSis ka sisulisi muudatusi. Nende eesmärk oli veelgi parandada autoriõiguste valdaja ehk looja õiguste kaitset ning aidata politseil ja tollil jõulisemalt võidelda Eestis leviva piraatkaubanduse vastu. Muudatuste kohaselt tuleb piraatkoopiate ladustamist, hoidmist ja edasitoimetamist kvalifitseerida kui õigusrikkumist. Seni polnud piraatkauba hoidmine karistatav. Seda kasutasid tootjad edukalt ära, toimetades kauba kohe pärast väikese partii valmistamist edasi ladustajale, keda vahelejäämisel ei ähvardanud mingi karistus.

Täpsustatud on ka teoste levitamisega seotud küsimused ja levitamisõiguste lõppemise kord. Kindlaks on määratud territoorium, mille piires õiguste valdaja levitamisõigus lõpeb. Näiteks ELi liikmesriikide toodang võib liikuda vabalt kogu liidu piires.

Eesti tootja õigused lõpevad pärast koopia esmamüüki Eestis, jätkuvad aga esmaturustamisel väljaspool Eestit, teisiti öeldes võib Eestis toodetud ja siit ostetud plaati ka Eestis edasi müüa. Samas ei luba seadus Eestis toodetud ja välismaal müüdavaid plaate kokku osta ning nendega ilma loata Eestis või teises riigis kaubelda. Välistatud on nn paralleelse impordi võimalus. Ka loetakse edaspidi piraatkoopiaks mõnes välisriigis legaalselt toodetud, kuid õigustevaldaja loata Eestisse toodud koopiat.

Tänavustel politseireididel on avastatud suured piraatkaubakogused: I poolaastal avastas politsei kokku 35 475 piraatkaubaühikut (mullu oli see näitaja kogu aasta peale 53 052 ja 1998 44 045 ühikut). Kõige rohkem avastati piraat-laserplaate, üle 18 000, ning videokassette, ca 8500. See aga ei näita ainult politsei head tööd, vaid sedagi, et massiline piraatkaubandus elab edasi ükskõik kui tõhusatele reididele vaatamata.

Piraatkauplejad teavad, et politsei ei suuda iga päev reide teha, ning pärast reidi võivad nad oma äri rahulikult edasi ajada. Ja täiesti seaduslikult, sest neil on kehtiv kauplemisluba!

Ühelt poolt on selge, et meie toll ei suuda veel Venemaalt, Leedust ja mujalt massiliselt sissetoodava piraatkauba tulva tõkestada. Samas jõuab ebaseaduslik kaup letile seni, kuni kauplemisloa omanik seadust eirab ja kuni temalt selle täitmist järjekindlalt ei nõuta. Naiivsed on väited, nagu ei tea firmad ja müügipaikade omanikud, mis nende omanduses toimub või mis on piraatkaup. Tegu on hästi organiseeritud kuritegevusega, kus liigub suur raha. Selles tegutsejad on rajanud oma äri just jultumusele ning lootusele, et keegi neid tõsiselt pigistama ei hakka.

Politsei koostas esimesel poolaastal 42 haldusõigusrikkumise protokolli ja on algatanud 41 kriminaalasja piraattoodetega kauplemise pärast. Suur osa neist puudutab Kadaka turul tegutsevaid firmasid. Mõnel pool maailmas tuntaksegi Tallinna ja Eestit halva kuulsusega piraatkaubanduse paiga ? Kadaka turu järgi, kus kauplemine käib hoogsalt ja avalikult.

Tallinna linnavalitsuse juhend kauplemislubade väljaandmiseks pealinnas annab nende juhtude lahendamiseks selge aluse: kehtivate nõuete mittetäitmisel võib loa väljastaja loa peatada või tühistada. Kümned seadusrikkumised Kadaka turul tegutsevate firmade poolt peaksid olema nende firmade kauplemislubade tühistamise kindlaks aluseks. Seda saaks teha Mustamäe linnaosa valitsus, kes väljastab sel turul kauplemise lube. Ta peaks ju olema huvitatud seaduse täitmisest oma haldusalas.

Kultuuriministeeriumi seisukoht on, et lisaks politseile ja tollile saavad piraatlusevastases võitluses kaasa aidata ka kohalikud omavalitsused ? esmajärjekorras tuleb tühistada piraatkaupa müüvate firmade tegevusload. Ainult seaduse karmistamisest ei aita. Kasu pole ka killustatud tegevusest seaduste rakendamisel. Eestis tänini vohava piraatkaubanduse ohjeldamiseks peavad kõik asjassepuutuvad jõustruktuurid ja institutsioonid tegutsema üksteist toetades.