Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Turud testivad euro kaitset

    Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu arutab intressipoliitikat neljapäeval, täpselt nädal pärast Taani referendumit, mis ühisrahaga liitumise tagasi lükkas.
    Analüütikud usuvad, et pank tõstab intresse 0,25 protsendipunkti võrra 4,75 või isegi 5 protsendile. Ning kui mitte sel neljapäeval, siis ECB järgmisel nõupidamisel 2. novembril.
    Praegu hoiab eurot vee peal peamiselt uute tugiostude kartus pärast maailma juhtivate tööstusriikide keskpankade ühisinterventsiooni 22. septembril. Nii reedel vahetult Taani referendumi järel kui eile püsis euro 0,88 dollaril ? mõõnarekordist 0,84 dollarist suhteliselt ohutus kauguses. Vähimgi ühisrinde mõranemise märk võib aga analüütikute sõnul euro uuesti langusesse paisata.
    USA keskpank arutab intressipoliitikat täna ning turgude üldise veendumuse järgi muutusi ei tule, sest majanduskasv on aeglustumas.
    USA buum on püsinud üle ootuste kaua, samas kui Euroopa majanduskasv on visalt hoogu võtnud. Tänavu peaks USA sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvama 5,2 protsenti eurotsooni 3,5 protsendi kõrval. Alles tuleval aastal, kui ennustused paika peavad, võib Euroopa majandus kasvada USAst kiiremini.
    Erinevused USA ja Euroopa majanduskonjunktuuris on peamisi tegureid, mis eurot surve all hoiab. Samas näitas eile avaldatud statistika majandusliku aktiivsuse langust eurotsoonis ja hinnatõusu kiirenemist. Laenuintresside tõstmisega riskib ECB majanduskasvu aeglustumist veelgi kiirendada.
    Analüütikud arvavad, et pärast 0,25 protsendipunkti suurust intressitõusu võib ECB vahet pidada. Ühe aastaga on ECB keskne refinantseerimismäär tõusnud juba tervelt 2 protsendipunkti võrra 4,5 protsendile.
    Eurot pole see aidanud, sundides G7 keskpanku ühisraha tugiostudega toetama. Sellega sai euro põhja, kuid kogemused näitavad, et soovitud tulemuse saavutamiseks tuleb interventsiooni korrata. Dollari kursi muutmiseks 1995. a kulus kaheksa kuud.
    Positiivne on, et kindel põhi, millest madalamale keskpangad eurot kukkuda ei lase, teeb investeeringud Euroopasse mõnevõrra atraktiivsemaks. Praegu liigub kapital valdavalt USAsse Wall Streeti aktsiatesse ja võlakirjadesse ? iga päev enam kui miljard dollarit. See on netosumma, millest raha vastupidine liikumine on maha võetud.
    USA rahandusministeeriumi andmetel ulatusid välismaalaste netoinvesteeringud tänavu esimesel poolaastal 228 miljardile dollarile (võrdluseks oli 1999. a kogusumma 352 mld dollarit), millest 151 miljardit tuli Euroopast. Iga päev ostavad välisinvestorid dollarit keskmiselt 1,2 mld dollari väärtuses.
    Nende numbrite kõrval on G7 keskpankade euro toetuseks kulutatud mõned miljardid tühine summa.
    Ning Euroopal on probleeme veel piisavalt. Augustis oli eurotsooni inflatsioon 2,3 protsenti, mis ületas kolmandat kuud järjest ECB ülempiiri 2. Inflatsiooni õhutab nii kõrge nafta hind kui ka euro nõrkus, septembriks ennustatakse 2,5 hinnatõusu. Ka rahapakkumine M3 kasvab kiiremini kui ECB sooviks. Juulis 5,1 ja augustis 5,6, panga siht on 4,5.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Mihkel Nestor: palgakasv võinuks olla suuremgi, tööturg püsib tugev Tööstuses oleks koondatud varem või hiljem
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Peamise stsenaariumi kohaselt jäävad palgakasv ja tööhõive suhteliselt kõrgeks ka järgnevatel kuudel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: ürituste diplomaatia, turism ja kes usub ajatollat
Juba üle kahe kuu on Iraanis toimunud protestimeeleavaldused. “Kui palju peab meid mingi pearäti pärast surema,” küsivad meeleavaldajad, kes tahavad, et naised saaksid Iraanis ometi välja teisejärgulise kodaniku staatusest.
Juba üle kahe kuu on Iraanis toimunud protestimeeleavaldused. “Kui palju peab meid mingi pearäti pärast surema,” küsivad meeleavaldajad, kes tahavad, et naised saaksid Iraanis ometi välja teisejärgulise kodaniku staatusest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.