Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Turud testivad euro kaitset
Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu arutab intressipoliitikat neljapäeval, täpselt nädal pärast Taani referendumit, mis ühisrahaga liitumise tagasi lükkas.
Analüütikud usuvad, et pank tõstab intresse 0,25 protsendipunkti võrra 4,75 või isegi 5 protsendile. Ning kui mitte sel neljapäeval, siis ECB järgmisel nõupidamisel 2. novembril.
Praegu hoiab eurot vee peal peamiselt uute tugiostude kartus pärast maailma juhtivate tööstusriikide keskpankade ühisinterventsiooni 22. septembril. Nii reedel vahetult Taani referendumi järel kui eile püsis euro 0,88 dollaril ? mõõnarekordist 0,84 dollarist suhteliselt ohutus kauguses. Vähimgi ühisrinde mõranemise märk võib aga analüütikute sõnul euro uuesti langusesse paisata.
USA keskpank arutab intressipoliitikat täna ning turgude üldise veendumuse järgi muutusi ei tule, sest majanduskasv on aeglustumas.
USA buum on püsinud üle ootuste kaua, samas kui Euroopa majanduskasv on visalt hoogu võtnud. Tänavu peaks USA sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvama 5,2 protsenti eurotsooni 3,5 protsendi kõrval. Alles tuleval aastal, kui ennustused paika peavad, võib Euroopa majandus kasvada USAst kiiremini.
Erinevused USA ja Euroopa majanduskonjunktuuris on peamisi tegureid, mis eurot surve all hoiab. Samas näitas eile avaldatud statistika majandusliku aktiivsuse langust eurotsoonis ja hinnatõusu kiirenemist. Laenuintresside tõstmisega riskib ECB majanduskasvu aeglustumist veelgi kiirendada.
Analüütikud arvavad, et pärast 0,25 protsendipunkti suurust intressitõusu võib ECB vahet pidada. Ühe aastaga on ECB keskne refinantseerimismäär tõusnud juba tervelt 2 protsendipunkti võrra 4,5 protsendile.
Eurot pole see aidanud, sundides G7 keskpanku ühisraha tugiostudega toetama. Sellega sai euro põhja, kuid kogemused näitavad, et soovitud tulemuse saavutamiseks tuleb interventsiooni korrata. Dollari kursi muutmiseks 1995. a kulus kaheksa kuud.
Positiivne on, et kindel põhi, millest madalamale keskpangad eurot kukkuda ei lase, teeb investeeringud Euroopasse mõnevõrra atraktiivsemaks. Praegu liigub kapital valdavalt USAsse Wall Streeti aktsiatesse ja võlakirjadesse ? iga päev enam kui miljard dollarit. See on netosumma, millest raha vastupidine liikumine on maha võetud.
USA rahandusministeeriumi andmetel ulatusid välismaalaste netoinvesteeringud tänavu esimesel poolaastal 228 miljardile dollarile (võrdluseks oli 1999. a kogusumma 352 mld dollarit), millest 151 miljardit tuli Euroopast. Iga päev ostavad välisinvestorid dollarit keskmiselt 1,2 mld dollari väärtuses.
Nende numbrite kõrval on G7 keskpankade euro toetuseks kulutatud mõned miljardid tühine summa.
Ning Euroopal on probleeme veel piisavalt. Augustis oli eurotsooni inflatsioon 2,3 protsenti, mis ületas kolmandat kuud järjest ECB ülempiiri 2. Inflatsiooni õhutab nii kõrge nafta hind kui ka euro nõrkus, septembriks ennustatakse 2,5 hinnatõusu. Ka rahapakkumine M3 kasvab kiiremini kui ECB sooviks. Juulis 5,1 ja augustis 5,6, panga siht on 4,5.
Autor: ÄP