Abonentliini alternatiivsete võimalustena on Eestis praegu telefonivõrgu juurdepääsu raadiovõrgud (RAS 1000 Eesti Telefoni võrgus, NMT ja GSM). Neis kasutatakse andmete edastamiseks kõneedastuskanalit, kus kiirused on vahemikus 9,6?19 kbit/s. Raadiomodemid, raadiolingid ja raadio teel juurdepääsuvõrk andmesidevõrgule on alternatiivid kaabelvõrgu püsiliinidele kiirusega 9,6 kb/s kuni 155 Mb/s. Traadita kohtvõrgu (Radio LAN) seadmed pakuvad kiirust kuni 11 Mb/s. Kuid nii nagu kasvavad andmesidekiirused traatsides, ilmub uusi lahendusi ka traadita kommunikatsioonitehnoloogia vallas.
Järgmiste aastate kuumadest teemadest traadita maailmas toon välja kolm:
1. Laiaribaline traadita juurdepääsuvõrk (nn BWA), kus võrguterminalide maksimumkiirus on kuni 25 Mb/s. Euroopas käivad praegu BWA süsteemide testid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
2. Traadita personaalse võrgu esimesed tootjatepoolsed lahendused on Bluetooth ja HomeRF. Sellisesse võrku lülitatakse inimest ümbritsevad seadmed ? arvuti, printer, mobiiltelefon, digitaalne fotokaamera, elektrooniline nimekaart jne. Süsteem töötab üldkasutatavas 2,4GHz sagedusalas, andmeedastuskiirusega alla 1 Mb/s ja tööraadiusega kuni 10 m.
3. Kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgud (Euroopas UMTS) võimaldavad kiirusi kuni 144 kb/s autosõidul, 384 kb/s jalakäija kiirusel ja 2Mb/s paigal seistes. Sagedusalad on 2 GHz ümbruses.
lühendid:
BWA (Broadband Wireless Access) ?laiaribaline traadita juurdepääs
ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line) ? asümmeetrilise edastuskiirusega digitaalne abonentliin
LAN (Local Area Network) ? arvuti kohtvõrk
HIPERLAN (High Performance Radio LAN) ?
ETSI traadita lairibavõrkude projekt
IEEE (The Institute of Electrical and Electronics Engineers)
Autor: Tiit Animägi