8. oktoober 2000 kell 22:00

Tööstusettevõtte äriplaan tugineb täpsel ettenägemisvõimel

Kreenholmis mõeldakse praegu, mida toovad endaga ettevõtte põhituru Euroopa Liidu sõlmitud vabakaubanduslepingud Lõuna-Aafrika Vabariigi ja Mehhikoga. Kas tulevane konkurents seal on hirmuäratav? Täpne ettenägemisvõime ongi Kreenholm Valduse peadirektori Meelis Virkebau sõnul tööstusettevõtte äriplaanis määrav.

Virkebau soovitab tööstusettevõtte äriplaani koostamisel arvestada:

Tööstusettevõte vajab ideaalis kuni 10 aastaks koostatud pikaajalist äriplaani ning kuni 5 aastaks lühiajalist äriplaani.- Alles nende äriplaanide olemasolu järel tasub keskenduda ühe aasta detailsele planeerimisele. Üks aasta on tööstusettevõttele väga lühike aeg, kuna tööstuses ulatuvad investeeringud sageli sadadesse miljonitesse kroonidesse ja seetõttu peab vaatama alati 7?10 aastat ette.

Äriplaan 2001 tööstuses peab sisaldama nii makromajanduslikke kui konkreetse firma tegevusvaldkonda puudutavaid prognoose.- Prognoosima peab ekspordi sihtriikide võimalikku arengut, valuutakursside muutumist ja Eesti üldise ühiskondlik-poliitilise arengu mõju ettevõtte tegevusele. Näiteks kuidas võib meie tootjaid mõjutada ebasoodus olukord Põhja-Ameerikas, kus USA president Bill Clinton kirjutas hiljuti alla lepingule, et Põhja-Ameerika majandusliit laieneb oktoobris Kariibi mere saartele. Ettevõtte tuleviku seisukohalt on väga tähtis prognoosida, mis toimub majanduspoliitiliselt globaalses maailmas. Teisalt tuleb määratleda positsioon, kus ettevõte täna ise asub.

Tulude määratlemine äriplaanis.- Küsida kõigi müügimeeste tulevikunägemust ja kui nad valesti prognoosivad, siis on ametisse valitud valed tegijad. Tähtis on analüüsida klientide olukorda. Tuleb otse küsida, kas meie koostöös järgmisel aastal on oodata langust või tõusu. Tulude määratlemisel on oluline välja selgitada võimalike klientide ring ja hinnata seda müügimahtude ja tootegruppide kaupa. Tähtis on müügiriskide hajutamine ning konstruktiivse müügihindade määramise poliitika väljatöötamine. Müügimahtude prognoos peab olema teostatav.

Kulud äriplaanis 2001.- Kulude hindamise juures tuleb rakendada võimalikke kulude kärpimise variante, et säiliks ettevõtte konkurentsivõime turul. Tagada tuleb energia- ja tööjõukulude stabiilne tase ning optimeerida tooraine- ja materjalikulusid. Omaette kunst on müügi- ja turunduskulude õige taseme hoidmine. Tähelepanuta ei maksa jätta ka infotehnoloogia arenguga kaasnevaid kulusid, samuti kulutusi juhtiva ja keskastme personali täiendõppele. Raske osa äriplaanis on alati eksport. See puudutab iga tööstusettevõtet, sest nii vähetootlikku seadet, mis rahuldaks ainult poolteise miljoni elanikuga riigi vajadused, ei toodeta maailmas.

- Kui palju kulutab Kreenholm aastas tootearenguks?

Tootearenduseks kulutame igal aastal 2 miljonit krooni.

- Kui kõrge võib olla dollari maksimaalne kurss, et Kreenholm suudaks jätkata tootmist?

Oleme arutanud, et kui dollar peaks Eesti krooni suhtes tõusma suhtesse 1/20, siis laseks Kreenholm veel täie auruga edasi. Loodetavasti dollar nii kõrgele ei tõuse, ta võiks jääda kusagile 17 krooni kanti.

- Kuidas arvestab Kreenholm kasumit?

Võtame tulud kokku ja... Kui aga tõsiselt, siis Kreenholm oleks võinud juba aastate eest suuri koondamisprogramme investeeringuteks keerata. Me ei teinud seda, sest ettevõtte arengu seisukohalt on väga tähtis ümbruskonna sotsiaalne rahu. Me pigem maksame inimestele vähem palka ? keskmine palk on meil 3500 krooni kuus ? aga hoiame nad selle eest tööl.

- Kuidas näeb Kreenholmis välja töö ametiühingutega?

Meil on töötajaskonnaga pidev kollektiivleping ja usun, et tegutseme ühiste huvide nimel. Pean silmas seda, et näiteks pool liitrit piima tervistkahjustava töö eest ei kuuluks erisoodustuse alla jmt. Ettevõtte juhi jaoks on kõige tähtsam ettevõte, siis töötajad. Ametiühingutel peaks olema vastupidi.

Ettevõttele annab kokkuvõttes hinnangu ikkagi tema turuväärtuse või kasumi või müügitulemuse dünaamika, mitte aastatagune äriplaan või klassifitseerumine ?uude? või ?vanasse? majandusse. Selles mõttes on Kreenholmi äriplaan seni olnud kindlasti mõõdukalt hea ja pole põhjust arvata, et ka ?Äriplaan 2001? ei kuulu samasse klassi.

Kui kommenteerida erinevusi lähenemistes aasta äriplaanile Kreenholmis ettekande põhjal ja Baltikas, siis nimetaksin järgmisi:

1. Baltika aasta äriplaan tundub olevat paindlikum töövahend, mida tegevuse käigus vastavalt vajadusele täiendatakse ja muudetakse, ning kus konkreetsem ajahorisont on praegu kuus kuud ja lähitulevikus lüheneb kolmele.

2. Meie äriplaan on agressiivsem ja pidevalt suurele kasvule orienteeritud.

3. Meie äriplaani peaeesmärk on meie klientidele parima võimaliku pakkumise tegemine.

Pärast 1998. aasta madalseisu on kodumaine tööstus alates 1999. aasta teisest kvartalist tõusnud. Tööstustoodangu müük on möödunud aasta augustist aastaga suurenenud 12,8 võrra.

Tööstuse struktuur.- Kuigi toiduainetööstuse osakaal tööstuse struktuuris on jätkuvalt suurim, moodustades 28,5 toodangu kogumahust, näitab statistika selle osatähtsuse vähenemist. Metsa-, masina- ja aparaaditööstuse osakaal kulgeb viimased kolm aastat tõusujoones. Augustis suurenes enim töötleva tööstuse osa. Tõusutendents valitseb ka tekstiilitööstuses, kus 1999. aastaks kasvasid jooksevhinnad võrreldes 1993. aastaga üle nelja korra. Suhteliselt stabiilse koha on viimasel viiel aastal säilitanud energeetika.

Eksport.- Tööstusharudest on enim ekspordile orienteeritud mootorsõidukite ja transpordivahendite tööstus, nahatööstus, paberi- ja pabertoodete tööstus, riietusesemete tootmine, keemiatööstus ja mööblitööstus.

Viis aastat Eesti tööstuses

1995

+ üleüldine ettevõtete erastamine, esmakordne reaalne tööstustoodangu kasv taasiseseisvumise ajal; leiti, et edu võti seisneb üldises majanduskliima paranemises

? vähe investeeringuvõimalusi, minimaalne riigi toetus tööstusettevõtetele, tööstuse ja teaduse territoriaalne ja funktsionaalne mittekattuvus

1996

+ tööstustoodangu maht kasvas 1995. a võrreldes 2,2, liidrid suutsid toodangu mahtu suurendada ja uutesse võimsustesse investeerida

? ettevõtted endiselt alafinantseeritud, madal likviidsus, tagatiste puudumine, nõrk finantsjuhtimine, madalad lühiajalised kasumimarginaalid

1997

+ statistiliselt iseseisvusaja edukaim aasta, tööstustoodang kasvas 13,4, paranesid omanditingimused, investeeringud hakkasid ära tasuma, toorainehindade vähene kasv, madalad tootmiskulud

? orientatsioon mitte toodangu väärtusele, vaid mahu kasvule

1998

+ SRÜ turule orienteeritud ettevõtted pidid strateegia korrigeerima globaalsele turule, restruktureerimise järgmise etapi algus, välisinvesteeringud Eestisse 8 miljardit krooni

? Venemaa kriis peatas toodangu kasvu, likviidsete vahendite nappus, rahapuudus pärssis arengut IT vallas

1999

+ mitme tööstusharu arengu tagas spetsialiseerumine põhitegevusele, välisinvesteeringud Eestisse 4,47 miljardit krooni

? müügimahud kahanesid ca 5, pidurdus põhivarade kasv, toiduaine- ja masinatööstuse müügi vähenemine

Hetkel kuum