• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas praegu kehtivat määrust peaks muutma?

    Õigusriigi põhimõtetest lähtuvalt ei saa ükski ministeeriumi ametnik ega ministeerium tervikuna kutsuda üles seadust mitte täitma. Kui rahandusministeerium on avastanud, et ministeerium on teinud kuskil vea, siis peaks ta seda viga parandama seadusega. Antud juhul on tegemist valitsuse korraga ja see tuleb ära muuta. Ma ei oska öelda, kuidas äriklassis lendamise maksustamist argumenteeriti. Kui aga selline nõue on kehtestatud, siis on selle täitmine kõigile kohustuslik juba põhiseaduse järgi. Siin ei ole tegelikult midagi vaieldagi.
    Äriklassis lendamise käsitlemine erisoodustusena on selge möödapanek ja ebaõnnestumine. Äriklassi pilet ei ole mingi soodustus. Näiteks kui te peate hommikul mõnda Euroopa linna minema ja juba õhtul tahate tulla tagasi, siis ei olegi muud võimalust, kui osta äriklassi pilet.
    Ideoloogiliselt on see veel eriti rumal, sest kui töötajal kästakse minna komandeeringusse ja ainus võimalus on lennata äriklassis, siis ei ole tema jaoks tegemist mitte mingi sotsiaalse hüvega. Äriklassi pileti ostmise näol pole tegemist töötajale tehtava soodustusega.
    Tegelikult on ka rahandusminister tunnistanud, et tegemist on ebaõnnestunud formuleeringuga. Kehtiv määrus tuleb ära muuta. Seda enam, et ükski osapool ei pea kehtivat lahendust heaks. Seda ei ole aga tõenäoliselt nii lihtne teha.
    See on nihilism, et on olemas valitsuse määrus ja siis rahandusministeerium ei soovita seda määrust täita. Mõttetu on rääkida sellist juttu, et maksuametnikud vaatavad teatud juhtudel määruse täitmisele läbi sõrmede. Sellisel juhul tuleks nimetatud määrust muuta nii, et see siis vastaks tegelikkusele ehk maksuameti ja rahandusministeeriumi töötajate poolt räägitule.
    Tegemist pole seaduse küsimusega, vaid määrusega. Juhul kui puudub teine võimalus lendamiseks, ei saa äriklassis lendamine olla mingi hüve ehk erisoodustus. Sisuliselt on kõnealune määrus seadusega vastuolus. Ma ei näe siin mingit probleemi, et üldse äriklassis lendamise maksustamine ära kaotada. Mingit röögatut maksupettust see endaga kaasa ei too. Ma ei oska ka öelda, miks selline kord kehtestati. Pean seda tehniliseks apsuks ja kuna tegemist on määrusega, siis on rahandusministril võimalik see väga kiiresti ära muuta. Et selle muutmine on nii kaua veninud, on pigem laiskuse või mugavuse küsimus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Doris Põld: kas riik sunnib tööandja mulle voodisse?
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Seadusemuudatus, millega tööandjal tekiks kohustus kujundada töötajate kaugtöö töökohad, tooks täiesti kasutu administratiivse jändamise ning segaks kümnete või sadade tuhandete inimeste elu, kirjutab Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld.
Megatehing: ambitsioonikas kiibitootja ostis tarkvarafirma Aasta suuruselt teine diil
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Kiibitootja Broadcom teatas täna, et ostab pilveteenuste tarkvarafirma VMware. Tehingu maht on 61 miljardit ning tegemist on Broadcomi ja kiibisektori jaoks seni ühe suurima tehinguga, vahendab Reuters.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Teenusepakkujad ja kauplused koonduvad kesklinnast äärelinnadesse
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Pandeemia ja võimalus kodukontorites töötada on vähendanud inimeste liikumist linnakeskustesse. Suurenenud on soov ja vajadus leida teenusepakkujaid kodule lähemalt, mitte sõita panga, kindlustuse, juuksuri, keemilise puhastuse külastamiseks või ostlemiseks kesklinna.
Võlgnike keskmine vanus viitab olulisele probleemile
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.
Eesti keskmine võlgnik on 43aastane, mis viitab finantsekspertide sõnul sellele, et 30 aastat tagasi on jäänud olulised finantsteadmised omandamata. Seetõttu nähakse koolides finantskirjaoskuse edendamises lahendust kasvanud võlgnike probleemile, selgus saates „Triniti eetris“.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.