Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Omanikusuhted selgemaks

    Lähipäevil on lõpule jõudmas uue väärtpaberituruseaduse eelnõu ettevalmistamine. Eelnõu koostamisel on olnud aluseks vastavat valdkonda reglementeerivad Euroopa Liidu direktiivid, milles sisalduvad nõuded leiaksid seaduse vastuvõtmisel olulises osas rakendust ka Eestis. Näiteks on eelnõusse sisse toodud investeerimisteenuse mõiste, mis muudab selgemaks turuosalise litsentseerimise alused ning annab võimaluse seaduses rakendada erinevate turuosaliste suhtes vastavalt nende pakutavate teenuste riskitasemele adekvaatseid kapitali- ja juhtimisnõudeid.
    Samuti kehtestatakse seadusega põhjalikud nõuded reguleeritud turu korraldajale ja tegevusele reguleeritud turul (sh turuga manipuleerimise ja insaiderluse keeld reguleeritud turul), mis täna on riiklikul tasemel ebapiisavalt paika pandud. Kui täna on väärtpaberituru reguleeritus olnud minimaalne, siis see on lähitulevikus tõenäoliselt muutumas.
    Senine vähene reguleeritus areneval turul omab praktikas mitut tähendust. Ühelt poolt võib turuosaliste tegevuse ülereguleerimine areneval turul pidurdada turu arengut. Teine pool kätkeb endas aga ohtu, et ebapiisavalt reguleeritud turul sooritatakse enam finantsrikkumisi ning sellisel juhul võib turu areng teatud juhtudel toimuda väikeinvestori arvel. Üha enam globaliseeruva väärtpaberituru tingimustes on Eestis kindlasti vaja rakendada rahvusvaheliselt tunnustatud väärtpaberituru järelevalve põhimõtteid, et ettevõtjal puuduksid takistused rahvusvahelise äri korraldamisel, mis võiksid olla tingitud ebapiisavast regulatsioonist ja ebaefektiivsest järelevalvest. Samas tuleb nõustuda asjaoluga, et seni on seda tühimikku suutnud edukalt täita isereguleeriv Tallinna väärtpaberibörs, mille reglement vastab olulises osas rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetele ning mille piisav rakendamine on Eesti turgu näidanud välisinvestorile pigem usaldusväärsena.
    Kui uus väärtpaberituru seadus vastu võetakse, on see kahtlemata samm edasi väärtpaberituru järelevalve ja korralduse efektiivsemaks muutmisel, kuid julgen siinkohal arvata, et palju tegemata tööd seisab veel ees.
    Põhjalikult vajab analüüsimist väärtpaberituru järelevalve kontseptsioon tervikuna. Turu usaldusväärsuse suurendamine ja süsteemse riski vähendamine saab toimuda üksnes tingimustes, kus riik viib ellu adekvaatset finantsjärelevalve poliitikat rahvusvahelise koostöö raames. Regulatsioon, mis on suures osas välja kujunenud varasematel perioodidel, vajab kindlasti kohandamist. Selles protsessis põrkuvad aga sageli siseriiklik traditsioon ja globaliseeruv turg, mis muudab tulemuse saamise rahvusvahelisel tasandil veelgi keerulisemaks.
    Ühendatud finantsjärelevalve asutuse loomine Eestis praeguste panga-, kindlustus- ja väärtpaberiinspektsiooni baasil omab selles protsessis suurt tähtsust. Suurem ja mõjuvõimsam organisatsioon suudab tõenäoliselt edukamalt vastata ettevõtja ja avalikkuse ootusele. Siinkohal ei tohi unustada ka asjaolu, et rahvusvaheliselt tunnustatud printsiipide siseriiklik rakendamine eeldab muu hulgas kohtunike, politseiametnike ja ka tarbijate koolitamissüsteemi olemasolu ning vastavas valdkonnas teadustöö tegemist ülikoolides.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
USA aktsiaindekseid mõjutasid kõnelused majanduslangusest
USA aktsiaindekseid tabas teisipäeval langus. S&P 500 taandus 1,4%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 1% ja Nasdaq Composite kukkus 2%.
USA aktsiaindekseid tabas teisipäeval langus. S&P 500 taandus 1,4%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 1% ja Nasdaq Composite kukkus 2%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Pistikhübriidid elektriautode ajastul: on neile üldse veel kohta?
Täiselektrilisi mudeleid pakuvad juba praktiliselt kõik tootjad ning elektrisõidukite kasutuselevõttu soositakse nii riiklikul tasemel kui ka pankade ja ettevõtete poolt. Elektrisõidukite üha paratamatuna näiv võidukäik on aga pannud autoostjad küsima, milline on tulevikus pistikhübriidsete sõidukite (PHEV) roll ning kas neile on üldse enam mõne aasta pärast turul ruumi?
Täiselektrilisi mudeleid pakuvad juba praktiliselt kõik tootjad ning elektrisõidukite kasutuselevõttu soositakse nii riiklikul tasemel kui ka pankade ja ettevõtete poolt. Elektrisõidukite üha paratamatuna näiv võidukäik on aga pannud autoostjad küsima, milline on tulevikus pistikhübriidsete sõidukite (PHEV) roll ning kas neile on üldse enam mõne aasta pärast turul ruumi?

Olulisemad lood

Sõõrumaa Patarei Merekindlusest: ehitus nii palju ei kallinegi, kui kartsime Projekt sai linnalt ehitusloa
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.