Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Firma keskkonnariskid avalikuks

    Erinevate huvigruppide (kohalikud elanikud ja võimud, töötajad, pangad, kliendid) tegevus on viinud ettevõtted niikaugele, et finantsaruannetes on hakatud avaldama ka nn mittefinantsinformatsiooni (non financial information). Osa maid on pidanud vajalikuks mõnes tööstusharus keskkonnaaruanded kohustuslikuks muuta.
    Alates 01.01.2001 jõustub Eestis ?Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus?, mis kohustab kõrgendatud keskkonnariskiga ettevõtteid looma keskkonnajuhtimissüsteemi ja laskma seda auditeerida. Siit on juba väga väike samm keskkonnaaruannete koostamiseni ja avalikustamiseni analoogselt finantsaruannetega.
    Standardite mitmekesisus ja domineeriva standardi puudumine on viinud selleni, et ettevõtete keskkonnaaruanded ei ole tihti omavahel võrreldavad. Seetõttu on suuremad standardiloojad koondunud GRI (Global Reporting Initiative) töörühma ja asunud välja töötama ühtseid keskkonnaaruannete vorme ja keskkonnanäitajaid. GRI esimeseks suureks tööks oli erinevate standardite ja parimate äripraktikate läbitöötamine, mille tulemusena valmis standardi kavand. Esialgu rakendatakse standardit ainult pilootprogrammides. Kui need osutuvad edukateks, siis võib varsti oodata keskkonnaaruannete laialdast levikut kogu maailmas.
    Tuginedes KPMG poolt 1999. a läbi viidud maailma TOP 250 ettevõtte keskkonnaaruannete analüüsile, võib väita, et viimased koosnevad üldjuhul neljast osast.
    Ettevõtte üldine keskkonnapoliitika kirjeldus. Kirjeldatakse töötajate osalust keskkonnapoliitikas, loodusvarade säästmist, seaduste järgimist, vee, maa ja õhu saastamist, tervishoidu ja keskkonnaohutust, säästvat arengut ja kohaliku kogukonna probleeme.
    Keskkonnajuhtimissüsteem ja selle auditeerimine. Kirjeldatakse, milline on ettevõtte keskkonnajuhtimissüsteemi (üldjuhul ISO 14001 või EMAS) või millised on plaanid keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamiseks.
    Kvantitatiivsed näitajad. Tavaliselt tuuakse ära saasteemissioonid õhku, tekitatud jäätmete kogused, saastehüvitised, keskkonnakulud, juhtunud õnnetuste arv ja tööstusharu spetsiifilised keskkonda puudutavad näitajad.
    Plaanid ja eesmärgid. Kirjeldatakse ettevõtte tulevikuplaane ja analüüsitakse minevikus seatud eesmärkide täitmist.
    Keskkonnaaruannete auditeerimine on enamikus riikides vabatahtlik ja seetõttu suhteliselt vähelevinud. Peamisi auditeerimise põhjuseid on enamasti aruannete usaldusväärsuse tõstmine, huvigruppide ja konkurentsi surve.
    Analoogselt keskkonnaaruannete koostamise standarditele puuduvad käesoleval ajal ka ühtsed keskkonnaaruannete auditeerimisstandardid. Standardite puudumist näitavad ilmekalt järeldusotsused, kus audiitorid püüavad endale jätta võimalikult väikest vastutust. Seetõttu peavad aruannete lugejad ise otsustama aruannetes avaldatu asjakohasuse ja väärtuse üle.
    Eelpool mainitud GRI töögrupp on sätestanud miinimumnõuded keskkonnaaruannete kohta antavale sõltumatule auditiraportile. Raportis peavad olema kirjas:auditeerimise ulatus ja eesmärk;huvigruppide kaasamine raporti eesmärkide väljatöötamisse;sooritatud protseduuride, sõltumatu audiitori ja ekspertide kvalifikatsiooni kirjeldus;professionaalsed standardid, millest audiitor on tööd tehes lähtunud;GRI standardi järgimise ulatus.
    Kuna puuduvad ühtsed standardid, siis valitakse keskkonnaaudiitoriks tavaliselt audiitor- või konsultatsioonifirma, kelle reputatsioon ja usaldusväärsus on tunnustatud üle maailma.
    Heast finantsaudiitorist, kes tunneb hästi traditsioonilisi auditistandardeid ja juhtimissüsteeme, alati siiski ei piisa ja seetõttu on tavaline, et keskkonnaaruannete auditeerimiseks kaasatakse lisaks tehnilisi eksperte. Seetõttu allkirjastavad auditi järeldusotsuse nii finantsaudiitor kui ka tehniline ekspert.
    Ka Eesti ettevõtted hakkavad üha enam tähelepanu pöörama oma tegevusega seotud keskkonnaaspektide avalikustamisele. Näiteks võib iga huviline leida internetist Eesti Energia 1999. aasta keskkonnakaitsearuande.
    Tõenäoliselt sunnivad rahvusvahelistumine, üha teravnev konkurents ja huvigruppide surve järjest enam Eestis tegutsevaid ettevõtteid lisaks finantsaruannetele avalikustama ka oma keskkonnaaruandeid.
    Sellega annavad ettevõtted avalikkusele selge signaali, et nad püüavad oma tegevust korraldada keskkonnasäästlikult ja mõtlevad ka homsele päevale.
    Autor: Aarne Kümnik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Karl-Eduard Salumäe: kasutatud autode turg on nagu mingi kentaur
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
November oli Balti börsidel üldine tõusukuu
Novembris tõusis Balti koondindeks Baltic Benchmark 6,24%; tõusid ka kõik kolm Balti börsi.
Novembris tõusis Balti koondindeks Baltic Benchmark 6,24%; tõusid ka kõik kolm Balti börsi.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.

Olulisemad lood

Kallas: elektrikatkestuste oht on suur, tarbimist tuleb vähendada
Peaminister Kaja Kallase sõnul on Eestis praegu elektrikatkestuste oht aktuaalsem, kui oleks tahtnud uskuda. Üheks põhjuseks on Auvere elektrijaam, mis äsja pikaajalisest remondist tuli ja eelmisel nädalal taas rikki läks.
Peaminister Kaja Kallase sõnul on Eestis praegu elektrikatkestuste oht aktuaalsem, kui oleks tahtnud uskuda. Üheks põhjuseks on Auvere elektrijaam, mis äsja pikaajalisest remondist tuli ja eelmisel nädalal taas rikki läks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.