• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Firma keskkonnariskid avalikuks

    Erinevate huvigruppide (kohalikud elanikud ja võimud, töötajad, pangad, kliendid) tegevus on viinud ettevõtted niikaugele, et finantsaruannetes on hakatud avaldama ka nn mittefinantsinformatsiooni (non financial information). Osa maid on pidanud vajalikuks mõnes tööstusharus keskkonnaaruanded kohustuslikuks muuta.
    Alates 01.01.2001 jõustub Eestis ?Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus?, mis kohustab kõrgendatud keskkonnariskiga ettevõtteid looma keskkonnajuhtimissüsteemi ja laskma seda auditeerida. Siit on juba väga väike samm keskkonnaaruannete koostamiseni ja avalikustamiseni analoogselt finantsaruannetega.
    Standardite mitmekesisus ja domineeriva standardi puudumine on viinud selleni, et ettevõtete keskkonnaaruanded ei ole tihti omavahel võrreldavad. Seetõttu on suuremad standardiloojad koondunud GRI (Global Reporting Initiative) töörühma ja asunud välja töötama ühtseid keskkonnaaruannete vorme ja keskkonnanäitajaid. GRI esimeseks suureks tööks oli erinevate standardite ja parimate äripraktikate läbitöötamine, mille tulemusena valmis standardi kavand. Esialgu rakendatakse standardit ainult pilootprogrammides. Kui need osutuvad edukateks, siis võib varsti oodata keskkonnaaruannete laialdast levikut kogu maailmas.
    Tuginedes KPMG poolt 1999. a läbi viidud maailma TOP 250 ettevõtte keskkonnaaruannete analüüsile, võib väita, et viimased koosnevad üldjuhul neljast osast.
    Ettevõtte üldine keskkonnapoliitika kirjeldus. Kirjeldatakse töötajate osalust keskkonnapoliitikas, loodusvarade säästmist, seaduste järgimist, vee, maa ja õhu saastamist, tervishoidu ja keskkonnaohutust, säästvat arengut ja kohaliku kogukonna probleeme.
    Keskkonnajuhtimissüsteem ja selle auditeerimine. Kirjeldatakse, milline on ettevõtte keskkonnajuhtimissüsteemi (üldjuhul ISO 14001 või EMAS) või millised on plaanid keskkonnajuhtimissüsteemi juurutamiseks.
    Kvantitatiivsed näitajad. Tavaliselt tuuakse ära saasteemissioonid õhku, tekitatud jäätmete kogused, saastehüvitised, keskkonnakulud, juhtunud õnnetuste arv ja tööstusharu spetsiifilised keskkonda puudutavad näitajad.
    Plaanid ja eesmärgid. Kirjeldatakse ettevõtte tulevikuplaane ja analüüsitakse minevikus seatud eesmärkide täitmist.
    Keskkonnaaruannete auditeerimine on enamikus riikides vabatahtlik ja seetõttu suhteliselt vähelevinud. Peamisi auditeerimise põhjuseid on enamasti aruannete usaldusväärsuse tõstmine, huvigruppide ja konkurentsi surve.
    Analoogselt keskkonnaaruannete koostamise standarditele puuduvad käesoleval ajal ka ühtsed keskkonnaaruannete auditeerimisstandardid. Standardite puudumist näitavad ilmekalt järeldusotsused, kus audiitorid püüavad endale jätta võimalikult väikest vastutust. Seetõttu peavad aruannete lugejad ise otsustama aruannetes avaldatu asjakohasuse ja väärtuse üle.
    Eelpool mainitud GRI töögrupp on sätestanud miinimumnõuded keskkonnaaruannete kohta antavale sõltumatule auditiraportile. Raportis peavad olema kirjas:auditeerimise ulatus ja eesmärk;huvigruppide kaasamine raporti eesmärkide väljatöötamisse;sooritatud protseduuride, sõltumatu audiitori ja ekspertide kvalifikatsiooni kirjeldus;professionaalsed standardid, millest audiitor on tööd tehes lähtunud;GRI standardi järgimise ulatus.
    Kuna puuduvad ühtsed standardid, siis valitakse keskkonnaaudiitoriks tavaliselt audiitor- või konsultatsioonifirma, kelle reputatsioon ja usaldusväärsus on tunnustatud üle maailma.
    Heast finantsaudiitorist, kes tunneb hästi traditsioonilisi auditistandardeid ja juhtimissüsteeme, alati siiski ei piisa ja seetõttu on tavaline, et keskkonnaaruannete auditeerimiseks kaasatakse lisaks tehnilisi eksperte. Seetõttu allkirjastavad auditi järeldusotsuse nii finantsaudiitor kui ka tehniline ekspert.
    Ka Eesti ettevõtted hakkavad üha enam tähelepanu pöörama oma tegevusega seotud keskkonnaaspektide avalikustamisele. Näiteks võib iga huviline leida internetist Eesti Energia 1999. aasta keskkonnakaitsearuande.
    Tõenäoliselt sunnivad rahvusvahelistumine, üha teravnev konkurents ja huvigruppide surve järjest enam Eestis tegutsevaid ettevõtteid lisaks finantsaruannetele avalikustama ka oma keskkonnaaruandeid.
    Sellega annavad ettevõtted avalikkusele selge signaali, et nad püüavad oma tegevust korraldada keskkonnasäästlikult ja mõtlevad ka homsele päevale.
    Autor: Aarne Kümnik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tegelikult oleme me eriolukorras – käitugem siis vastavalt
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Raadiohommikus: kui palju kallinevad kinnisvara, kütus ja autod?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis sukeldume kinnisvarasse ja autode maailma, aga ei jäta kõrvale ka kütuseturgu või muusikaäri.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis sukeldume kinnisvarasse ja autode maailma, aga ei jäta kõrvale ka kütuseturgu või muusikaäri.
Ortodontide palgatase ulatub 9000 euro kanti
Kõige rohkem teenivad Eesti arstidest ortodontia eriala esindajad, kelle kuupalk oli märtsis keskmiselt 9082 eurot.
Kõige rohkem teenivad Eesti arstidest ortodontia eriala esindajad, kelle kuupalk oli märtsis keskmiselt 9082 eurot.