• OMX Baltic0,21%317,86
  • OMX Riga−0,2%962,48
  • OMX Tallinn0,01%2 199,16
  • OMX Vilnius0,18%1 506,79
  • S&P 5000,00%7 764,64
  • DOW 300,00%51 863,69
  • Nasdaq 0,45%27 244,28
  • FTSE 1000,00%10 708,25
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,39
  • OMX Baltic0,21%317,86
  • OMX Riga−0,2%962,48
  • OMX Tallinn0,01%2 199,16
  • OMX Vilnius0,18%1 506,79
  • S&P 5000,00%7 764,64
  • DOW 300,00%51 863,69
  • Nasdaq 0,45%27 244,28
  • FTSE 1000,00%10 708,25
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,39
Erinevate huvigruppide (kohalikud elanikud ja võimud, töötajad, pangad, kliendid) tegevus on viinud ettevõtted niikaugele, et finantsaruannetes on hakatud avaldama ka nn mittefinantsinformatsiooni (non financial information). Osa maid on pidanud vajalikuks mõnes tööstusharus keskkonnaaruanded kohustuslikuks muuta.
Alates 01.01.2001 jõustub Eestis ?Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadus?, mis kohustab kõrgendatud keskkonnariskiga ettevõtteid looma keskkonnajuhtimissüsteemi ja laskma seda auditeerida. Siit on juba väga väike samm keskkonnaaruannete koostamiseni ja avalikustamiseni analoogselt finantsaruannetega.
Standardite mitmekesisus ja domineeriva standardi puudumine on viinud selleni, et ettevõtete keskkonnaaruanded ei ole tihti omavahel võrreldavad. Seetõttu on suuremad standardiloojad koondunud GRI (Global Reporting Initiative) töörühma ja asunud välja töötama ühtseid keskkonnaaruannete vorme ja keskkonnanäitajaid. GRI esimeseks suureks tööks oli erinevate standardite ja parimate äripraktikate läbitöötamine, mille tulemusena valmis standardi kavand. Esialgu rakendatakse standardit ainult pilootprogrammides. Kui need osutuvad edukateks, siis võib varsti oodata keskkonnaaruannete laialdast levikut kogu maailmas.
Kuna puuduvad ühtsed standardid, siis valitakse keskkonnaaudiitoriks tavaliselt audiitor- või konsultatsioonifirma, kelle reputatsioon ja usaldusväärsus on tunnustatud üle maailma.
Heast finantsaudiitorist, kes tunneb hästi traditsioonilisi auditistandardeid ja juhtimissüsteeme, alati siiski ei piisa ja seetõttu on tavaline, et keskkonnaaruannete auditeerimiseks kaasatakse lisaks tehnilisi eksperte. Seetõttu allkirjastavad auditi järeldusotsuse nii finantsaudiitor kui ka tehniline ekspert.
Ka Eesti ettevõtted hakkavad üha enam tähelepanu pöörama oma tegevusega seotud keskkonnaaspektide avalikustamisele. Näiteks võib iga huviline leida internetist Eesti Energia 1999. aasta keskkonnakaitsearuande.
Tõenäoliselt sunnivad rahvusvahelistumine, üha teravnev konkurents ja huvigruppide surve järjest enam Eestis tegutsevaid ettevõtteid lisaks finantsaruannetele avalikustama ka oma keskkonnaaruandeid.
Sellega annavad ettevõtted avalikkusele selge signaali, et nad püüavad oma tegevust korraldada keskkonnasäästlikult ja mõtlevad ka homsele päevale.
Autor: Aarne Kümnik

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele