Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Napp laevaliiklus pärsib kaubavahetust
Järgmisel aastal pole ette näha Eesti ja Rootsi vahelise laevaliikluse suurenemist. Jätkavad praegugi turul olevad laevafirmad Estline ja Hansatee.
Eesti ja Rootsi vahel toimiv kahe turuosalisega muutusteta laevaliiklus hakkab piirama kaubavahetust nimetatud kahe riigi vahel.
Tallinnast iga päev väljuvad Estline?i laevad on kaupa vedavaid autosid täis, nii et sel liinil ei saa praeguste tingimuste juures eriti palju rohkem vedada. Peaaegu sama olukord valitseb ka Hansatees, nende Paldiskist Kappelskäri sõitvale alusele on tihti raske sobivaks ajaks kohta saada. Seega ei ole võimalik Eesti ja Rootsi kaubavahetust oluliselt suurendada.
Olukorda võib muuta suuremate laevade liiniletulek. Hansatee plaanib suurema vastu välja vahetada oma kaubalaeva Kapella. Ka Estline on teatanud soovist asendada senine suhteliselt väike reisilaev Baltic Kristina suurema alusega. Tänavu septembri lõpus vahetaski Estline oma Tallinna?Stockholmi vahel kurseeriva kaubalaeva välja, kuna senine alus jäi suurenevale kaubaveo mahule kitsaks.
Tingimusi muudaks kindlasti veelgi lahedamaks uute vedajate tulek Eesti ja Rootsi vahele. Seni ei ole aga ühegi uue operaatori turuletulekust kuulda olnud. Kuigi transpordi asjatundjad on rääkinud Silja Line?i võimalikust plaanist lülituda Tallinna?Stockholmi liinile, lükkab Silja esindaja selle kuulduse ümber.
Küllap ei ole Eesti ja Rootsi vahelised laevaliinid piisavalt atraktiivsed, sest ka kauaigatsetud Estline?i kontsessiooni lõppemine Tallinna ja Stockholmi vahel tänavu suvel ei ole vabanenud turule toonud uusi üritajaid.
Samas on Rootsi Eesti jaoks üks suuremaid kaubanduspartnereid ning ärikontaktid kahe riigi vahel üha tihenevad. Siiski ennustab Estline?i turundusjuht Marje Braunbrück kõrvalolevas küsitluses, et lisalaeva panek Eesti ja Rootsi vahele ei pruugi end ära tasuda.
Seni peavad Rootsiga ja sealtkaudu teistegi riikidega kauplevad firmad kasutama kahe laevafirma teenuseid. Põhimõtteliselt saab kaupa vedada ka lennukiga või laevaga Soome kaudu, kuid need alternatiivid on kallid.
Samuti tuleb järgmisest aastast arvestada kõrgemate piletihindadega. Viidates dollari kursi ja kütuse hinna tõusule teatas Estline, et tõstab jaanuarist reisijapiletite hinda 10?15 protsenti. Ka Hansatee on teatanud võimalikust kuni 20protsendilisest hinnatõusust.
Kaubavahetuse mahu suurenemisel sellised trendid positiivset mõju ei avalda. Uue laevaliini alustamine nõuab suuri kulutusi ja sestap tuleb ka aasta pärast Eestist Rootsi kaupa vedades valida kahe laevaliini vahel.