Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Savisaar tahaks esmalt Tallinna ära võtta

    Eelmisel nädalal algatas Keskerakond Tallinna linnapea ja volikogu esimehe umbusaldamise. 64 volikogu-lasest kirjutasid umbusaldusavaldusele alla enam kui pooled, 33. Seega on Edgar Savisaar asunud sõjakäigule Jüri Mõisa ja Rein Voogi vastu.
    Keskerakonna umbusaldusavaldus, mis on tehtud ilma konkreetsete pretensioonideta seniste linnajuhtide aadressil, tähendab võimu haaramise katset all-linnas ja pärast seda Toompeal ? mida polegi tahetud maskeerida.
    Torkab silma, et Savisaarel pole tööalaselt Mõisale ja Voogile eriti midagi ette heita. Kui vormiliselt, siis ehk linnaametnike palkade tõstmise katset ja abilinnapeade postide ühendamist nendele alluvate ametitega.
    Umbusalduse avaldamise põhjused need kindlasti pole ? tõuseksid ju palgad keskmeestel ja -naistel endilgi ning samuti oleksid nad huvitatud võimu kontsentreerimisest.
    Linna volikogu kukutas läbi ka mitmed seaduseelnõud, mis on arutlusse võetud koalitsiooni poolt. Nii et kui raskusi pole, siis tekitame need.
    Savisaaresse süstib adrenaliini pidev võitlus üksinda kolmikliidu vastu. Tõenäoliselt luges Savisaar visalt oma poolthääli, kuni eelmisel neljapäeval jõudiski õnn keskerakonna õuele: 33 õnnetut jah-sõna sai lõpuks täis.
    Ei mallanud Savisaar rohkem oodata, vaid alustas viivitamatult pealetungi. Kui õnnestuks Tallinnas kehtestada oma võim, siis katalüüsiks see protsesse ka Toompeal.
    Kärsitus võib taktikaliselt olla vale samm, sest Savisaar on alustanud ülestõusu ajal, mil tal on minimaalne jõu ülekaal. Et sisulist rahulolematust praeguste linnajuhtide tööga pole, siis n-ö revolutsiooniline situatsioon puudub. Paljalt keskerakondlikust pidevast poliitilisest rahulolematusest võib aga väheks jääda.
    Ühest häälest võib sõltuda tõepoolest väga palju, nagu näitavad hääletamised riigikogu saalis, aga tegemist on siiski juhustega. Seevastu teadlikult ühele häälele ehk juhusele oma strateegia ülesehitamine näitab meeleheitlikku katset võimule pääseda. Kas õnnestub kuni 2. novembrini, mil umbusaldusavaldus linnavolikogus arutusele tuleb, oma minimaalset üleolekut säilitada, näitab aeg.
    Ettevõtlik rahvas näeks heameelega, et Mõis ja Voog jätkaksid Tallinnas oma joont ega kasutaks poliitilise toetuse ajutiseks suurendamiseks keskerakondlikke vahendeid. Kui kõigile on silmaga näha, et linnas aetakse ausat poliitikat ja linnaelu edeneb, küllap siis ka vaenuvägi lüüa saab.
    Kõige kahetsusväärsem oleks ettevõtja ja linnakodaniku seisukohalt olukord, kui võimulpüsimise nimel läheksid Isamaaliit või Reformierakond Keskerakonnaga kompromissile.
  • Hetkel kuum
Jaeinvestoreid tuleb üha tõsisemalt võtta
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Oma Tallinna börsi rahapaigutustega miinuses istuv värske investor teeb teene mitte ainult iseendale, vaid temasugustele jaeinvestoritele laiemalt, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.